Hanila kihelkond

Hanila kirik

Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Kihelkonnakirik on Hanila kirik.

Piirkonna ajalugu

Juba muinasajal oli olemas Hanila muinaskihelkond (Kotsu), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks. Kirjasõnas on kihelkonda esmamainitud 1519. aastal (Saint Paul). Aastani 1611 hõlmas see ka Varbla piirkonna. 16. sajandi keskpaigani kuulus Hanila kihelkond Saare-Lääne piiskopkonna Lihula ametkonda.

Osa kihelkonnast oli läänistatud Uexküllidele, kes ehitasid Virtsu vasallilinnuse (1465). 16. sajandil oli kihelkonnas suhteliselt palju vabatalupoegi. Talusid hakati päriseks ostma 1868. aastal. 1880. aastail levis baptism, aastast 1883 siirdus palju talupoegi õigeusku.

Hanila kihelkonna mõisad

Hanila kihelkonnas paiknes 9 mõisat: 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ja 3 karjamõisat.

Hanila kihelkonna vallad

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas.

Viited

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 107–108.
  2. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  3. Hanila kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid

  • Hanila kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 548–550.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 107–108.

Emmaste – Hanila – KaruseKirblaKullamaaKäinaLihulaLääne-NigulaMartnaMihkliMärjamaaNoarootsiPühalepaReigiRidalaVarblaVigalaVormsi