Kullamaa kihelkond

Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Kullamaa kihelkonna mõisad

Kullamaa kihelkonnas paiknes 27 mõisat: 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ning 3 mõisa staatuse minetanud mõisat ja 5 karjamõisat.

Kullamaa kirikumõis (Pastorat Goldenbeck)
Idova mõis (Idowa) Jõgisoo kõrvalmõis
Jõgisoo mõis (Joeggis, Jöggis) varasem rüütlimõis, 1913. aastast poolmõis
Kasenurme mõis (Kassenorm) Käända kõrvalmõis
Kalju mõis (Kaljo, Groß-Kaljo) rüütlimõis
Kohatu mõis (Kohhat) rüütlimõis
Koluvere mõis (Schloß Lode) rüütlimõis
Kuijõe mõis (Kuijöggi) varasem rüütlimõis, hiljem oli minetas mõisa staatuse
Käända mõis/Soosalu mõis (Kaenda, Sosal) rüütlimõis
Kääsla mõis (Käsal) Loodna kõrvalmõis
Kütke mõis (Kütke) Kohatu kõrvalmõis
Leevre mõis (Lewer) Sooniste kõrvalmõis
Leila mõis (Leilis) varasem Kalju kõrvalmõis, hiljem oli minetas mõisa staatuse
Liivi mõis (Parmel) rüütlimõis
Loodna mõis (Pall) rüütlimõis
Luiste mõis (Luist) Loodna kõrvalmõis
Maidla mõis (Tockumbeck) rüütlimõis
Ohtla mõis (Ochtel) rüütlimõis
Piirsalu mõis (Piersal) rüütlimõis
Paju mõis Maidla mõisa kõrvalmõis
Päri mõis (Kattentack) rüütlimõis
Räsallo mõis (Räsal)
Sipa mõis (Sipp) rüütlimõis
Sooniste mõis (Soinitz) rüütlimõis
Suur-Kullamaa mõis (Groß-Goldenbeck) endine rüütlimõis, alates 1912 poolmõis
Teenuse mõis (Stenhusen) rüütlimõis
Tolli mõis (Pargenthal, Parjenthal) rüütlimõis
Turpla mõis (Turpel) Päri mõisa karjamõis
Ubasalu mõis (Neu-Parmel) poolmõis, 1913. aastani rüütlimõis
Vaikna mõis (Waikna) Koluvere kõrvalmõis
Väike-Kullamaa mõis (Klein-Goldenbeck) Koluvere kõrvalmõis^[1]
Kento poolmõis (Kento), eraldati Koluvere mõisast
Silla poolmõis (Silla-Möldre)
Törja poolmõis (Törja), eraldati Vaikna mõisast^[2]

Kullamaa kihelkonna vallad

Jõgisoo vald (1866–1917)
Kalju vald (1866–1917)
Kohatu vald (1866–1890)
Koluvere vald (1866–1917)
Kuijõe vald (1866–1890)
Kullamaa vald (1866–1890)
Käända vald (1868–1897)
Käända-Soosalu vald (1866–1868)
Leevre vald (1866–1890)
Liivi vald (1866–1890)
Loodna vald (1866–1890)
Luiste vald (1866–1917)
Maidla vald (1866–1890)
Mõraste vald (1866–1893)
Patsu vald (1866–1893)
Piirsalu vald (1866–1917)
Päri vald (1866–1890)
Reopä vald (1866–1890)
Sipa vald (1866–1917)
Sooniste vald (1866–1917)
Soosalu vald (1868–1891)
Teenuse vald (1866–1890)
Vaikna vald (1866–1917)^[3]
Tolli vald (1866–1891)

Vaata ka

Läänemaa mõisate loend

Viited

↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 97–98.
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ Kullamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid

Kullamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 531–534.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 97–98.