Lääne kreis

Lääne kreis, Haapsalu maakond
saksa keel Der Wiekische Kreis
vene keel Викский уезд
Pindala: 3969 km²
Elanikke: 82 077 (1897)[1]
Rahvastikutihedus: 20,7 in/km²
maakonnalinn: Haapsalu

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917.

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).

Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond.

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Lääne kreisi haldusjaotus

Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääneks (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääneks (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn ja 17 kirikukihelkonda.

Maa-Lääne Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil: 5 kirikukihelkonda Märjamaa kihelkond (Merjama) Kullamaa kihelkond (Goldenbeck) Vigala kihelkond (Fickel) Kirbla kihelkond (Kirrefer) Mihkli kihelkond (St Michaelis, Soontak)

Ranna-Lääne Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil: kreisilinn Haapsalu (Hapsal) ja Lihula (Leal) 6 kirikukihelkonda Haapsalu kihelkond Ridala kihelkond (Roethel) Martna kihelkond (Martens) Lihula kihelkond (Leal) Karuse kihelkond (Karusen) Hanila kihelkond (Hannehl) Varbla kihelkond (Werpel)

Saare-Lääne Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil: kirikukihelkonda Lääne-Nigula kihelkond (Poenal) Noarootsi kihelkond (Nukkö) Vormsi saarel Vormsi kihelkond (Worms) Hiiumaal Pühalepa kihelkond (Pühhalep) Käina kihelkond (Keinis) Reigi kihelkond (Roicks) 1866. aastal moodustati Emmaste kihelkond (Emmast)[2]

Lääne kreisi kiriklik jaotus

Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:

• Maa-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Kullamaa, Lihula ja Kirbla, Mihkli, Märjamaa ning Vigala kihelkond,
• Ranna-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Haapsalu, Hanila, Karuse, Lääne-Nigula, Martna, Ridala ja Varbla kihelkond,
• Saarte-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Hiiumaa kihelkonnad, Vormsi ja Noarootsi kihelkond.

Haldusasutused

Kohtuasutused

Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

• Maa-Läänemaa adrakohtunik (Land-Wiekscher Hakenrichter): Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkond
• Ranna-Läänemaa adrakohtunik (Strand-Wiekscher Hakenrichter): Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkond
• Saarte-Läänemaa adrakohtunik (Insular-Wiekscher Hakenrichter): Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkond.

1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel alates 1817. aastast moodustati Eestimaal kreisikohtud: Harju-Järva kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne kreisis (Haapsalus, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 4 hoones) ja Viru (Rakveres) maakondades^[3].

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus.

Taristu

 Pikemalt artiklites Haapsalu sadam, Virtsu sadam ja Kuivastu sadam

1739. aastal loodi postiühenduseks Tallinna ja Haapsalu vahel Tallinna–Haapsalu postimaantee. Tallinna–Haapsalu postimaanteel olid järgmised postijaamad: Tallinnast → Keilasse 22 versta, Keilast → Padisele 20 versta, Padiselt → Seljakülasse 29 versta, Seljakülast → Haapsalusse 26 versta^[4].

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas Eestimaa kubermangu Lääne kreisi läbiv 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam^[5] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam^[6] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares^[7].

1905. aastal avati Balti raudtee Tallinna–Haapsalu raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.

Lääne kreisi vallad aastal 1866

1866. aasta vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks^[8]. Sel aastal oli Läänemaal 122 valda.

Pärast valdade reorganiseerimist oli aastaks 1897 Läänemaal 38 valda.

Politseiasutused

 Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu politseivalitsused

Haapsalu maakonna politseivalitsus asus 1913. aastast politseimajana kasutusel olnud hoones Wiedemanni tänav 14.

Vaata ka

• Läänemaa

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääne kreis

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 525–580.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 95–117.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 101.
• Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.