Viru maakond

Viru maakond
Vapp
Virumaa vapp (1937)
Pindala: 7387 km²
Elanikke: 146 318 (1934)
Rahvastikutihedus: 19,8 in/km²
Maakonnalinn: Rakvere

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Maakond kujunes 1918. aastal endise Rakvere kreisi ja liidetud Narva ümbruse ja Narva-tagustest aladest. 1949. aastal Eesti NSV Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega.

Eesti Vabadussõja algupäevil (Viru rinne) oli Virumaa ja Rakvere linn enamlaste võimu all alates 16. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919. aastal.

Maakonnas oli 1922. aastal 149 273 elanikku ja 1934. aastal 146 318 elanikku.

Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel.

Maakonna territoorium

Virumaa vapp (1928)

Aastatel 1920–1940 piirnes Viru maakond (rööpnimi ka Virumaa) idas 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Lääne pool piirnes maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunas piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjas 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides olid lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Älvi jt.[1] Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda.

Viru maakonna vallad ja kirikukihelkonnad

Maakonnas oli kaks linna (Rakvere, Narva), kolm alevit (Narva-Jõesuu, Kunda, Jõhvi) ja järgmised vallad:

1926. aastani olid maakonnad jagatud lisaks valdadele ka kihelkondadeks, ametliku jaotusena kirikukihelkondi hiljem enam ei eksisteerinud. Kiriklikult jagunes Virumaa 11 kirikukihelkonda: Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula, Haljala, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Simuna ja Iisaku kihelkonda. Kihelkondade piirid ei kattunud alati vallapiiridega. Kihelkonnad kuulusid Alutaguse praostkonda ning hiljem Narva-Alutaguse ja Viru praostkonda.

1939. aasta vallareform

Viru maakonna vallad enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1939. aasta vallareformiga kaotati Viru maakonnas Auvere-Joala vald, Iisaku vald, Järve vald, Kalvi vald, Kunda-Malla vald, Pada vald, Peetri vald, Porkuni vald, Püssi vald, Saksi vald, Varangu vald, Venevere vald, Voka vald ja moodustati järgmised vallad:

  • Aaspere vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Aaspere vallast
  • Alutaguse vald – moodustati Auvere-Joala ja Peetri vallast
  • Assamalla vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Porkuni vallast
  • Avanduse vald – moodustati Avanduse ja Vao vallast
  • Erra vald – moodustati Erra ja Pada vallast
  • Haljala vald – moodustati Haljala ja Varangu vallast
  • Illuka vald – moodustati Illuka ja Vasknarva vallast
  • Jõhvi vald – moodustati Jõhvi ja Voka vallast
  • Kohtla vald – moodustati Kohtla ja Järve vallast
  • Kunda vald – moodustati Kunda-Malla ja Varangu vallast
  • Küti vald – moodustati Küti ja Porkuni vallast
  • Lüganuse vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Püssi vallast
  • Mahu vald – moodustati Kalvi, Pada ja Kunda-Malla vallast
  • Maidla vald – moodustati Maidla ja Püssi vallast
  • Mäetaguse vald – moodustati Mäetaguse ja Jõhvi vallast
  • Narva vald – jäi endise nime all endistesse Narva valla piiridesse
  • Paasvere vald – moodustati Paasvere, Venevere ja Avanduse vallast
  • Palmse vald – moodustati Palmse ja Vihula vallast
  • Piiri vald – moodustati Kose vallast endistes piirides
  • Raja vald – moodustati Karjati vallast endistes piirides
  • Rakvere vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Rakvere vallast
  • Roela vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Roela vallast
  • Rägavere vald – moodustati Rägavere ja Pada vallast
  • Salla vald – moodustati Salla, Avanduse ja Venevere vallast
  • Sõmeru vald – moodustati Sõmeru ja Pada vallast
  • Tudulinna vald – jäi endise nime all endistesse Tudulinna valla piiridesse
  • Tärivere vald – moodustati Iisaku ja Mäetaguse vallast (29. aprillil 1940 ümber nimetatud Iisaku vallaks)
  • Undla vald – moodustati Undla ja Saksi vallast
  • Vaivara vald – moodustati Vaivara, Voka ja Peetri vallast
  • Vao vald – moodustati Vao ja Porkuni vallast
  • Vasknarva vald – moodustati väikeste piirimuudatustega Vasknarva vallast
  • Vihula vald – moodustati Vihula, Varangu ja Palmse vallast
  • Vohnja vald – moodustati Vohnja ja Aaspere vallast

Majandus

Viru maakonnas tegutsesid (suur)ettevõtted:

  • Töötlev tööstus.
    • Kaevandused ja murrud. Eesti Kiviõli, aü., Virumaal; A-s. Kütte jõud, Erra vald; New Consolidated GoldFields Ltd., Kohtla; A-s. "Port-Kunda" tsemendivabrik, Ubja kaevandus, Sõmera vald; Kreenholmi turbatööstus, Alutaguse vald; A-s. Port-Kunda tsemendivabrik, Kunda vald; A-s. Diatomiit, Riigi küla.
    • Mineraalide töötlemine. A-s, M Port-Kunda Tsemendivabrik, Kunda linn; A-s. Kunstkivi Tehas, Virumaa, Vaivara vald.
    • Metallide töötlemine. J. Helder, Narva, Raudtee 10.
    • Keemiatööstus. Eesti Kiviõli A-ü. Virumaa; New Consolidated Gold Fields, Kohtla.
  • Tekstiiltööstus. Kreenholmi Manufaktuur O-ü., Narvas; Narva Linaketruse Manufaktuuri Ühisus; Narva Kalevi Manufaktuur; A-s. Vill, Aguli 21.
  • Puutööstus. Gr. Hrjapini puidutööstus, Narva, Ingeri 2; Kreenholmi saeveski, Kulgul; Ulvi Saeveski, Viru-Kabala; Jakob Lõhvardi puutööstus, Assamalla vald; A.-s. Kiltsi sae- ja jahuveski, Vao vald; Püssi lauavabrik, Püssi vald; Kulina puutööstus, Küti vald; Albert Turu saeveski, Vasknarva vald.
  • Trükikojad. "Ühistrükikoda Rakveres", Lai 12; M. Minis, Narva, Rahu 15; O-ü Kirjastusühisus Narva, Salme 5; O -ü, Kirjastusühisus, Narva, Suur 1; A. Grigorjevi pärijad, Koidu 5.
  • Söögiainete ja jookide tööstused. O.-ü. Tärklisevabrik, Jõhvis, Veski tn.; O -ü. Viru Kadrina tärklisevabrik, Kadrinas; Rakvere piiritusepuhastuse tehas, Rakveres; "Ermos", siirupitööstus, Kloodi as.
  • Elektrijaamad, gaasivabrik ja vesivarustus. Virumaa Elektri A-s. Püssi jõujaam. Lüganuse vald.
  • Mitmesugused. Jalanõude tööstus, Georgi Antipov, Narva, Joala 22; Rich. Siil ja Ko" jahutöö&tus, Rakvere, Narva 17/19; A-s. Estaklandi jahuveski, Rakveres, Võidu 2; T-ü. Rahkla Tööstused, om. L. ja A. Vau, Laekvere p.-ag. Rahkla; Saeveski, oman. Karl Ahmann, Koikkülas, pk. 4; Saeveski, oman. Karl Heige, Palmse v., Võsu k.; Mehaaniline puutööstus, om. A. Ancker, Rakvere, Narva t. 25; A. Karja grav. meh. tööstus, Narva, Rahu 4; P. Falk, autoremonttöökoda, Rakvere, Adamsoni 6; Mööblitööstus, om. R. Sandberg, Rakvere Pikk 26; Jahu-, laua-, savi- ja villatööstus, om. Ferd. Kiisk; Jahu- ja saeveski, om. J. Läänemets, Simuna, telefon 28; Firma "Stahli värvimis- ja villatööstus", Rakvere, Pikk 31; N. Sosnelar ja J. Joonsaar, Rakvere, Narva t. 24. Ettevõtted, kus oli rohkem kui 20 palgatöölist kuulusid Vabariigi valitsuse poolt 26. juulil 1940 II Riigivolikogu deklaratsiooni põhjal Virumaal natsionaliseerimisele[2]

Viru maakond Eesti NSV-s

17. jaanuarist 1941 moodustati Viru Maavalitsuse asemel Eesti NSV Viru Maakonna TSN Täitevkomitee. Täitevkomitee esimehena tegutses 1941. aasta jaanuarist augustini Alfred Valdsak. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta augustis maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. 1944. aastal taasmoodustati Virumaa TSN ja Täitevkomitee,[3] mida juhtis: 1944 oktoobrist–detsembrini Melanie Lepik, 1945 jaanuarist–detsembrini Voldemar Zukker, 1945–1947 Heinrich Ajo, 1947–1950 Ivan Suija.

10. juunil 1945 andis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee eesotsas Jossif Staliniga käsu varustada Leningradi majapidamisgaasiga ning ehitada selle tarbeks kombinaadid Kohtla-Järvele, Ahtmesse ja teisele poole Narva jõge Slantsõsse. Kohtla-Järvel rajati põlevkivigaasi tehas ja ehitati Kohtla-Järve–Leningradi ja Kohtla-Järve–Tallinna vaheline gaasijuhe. NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus nr 356 15. veebruarist 1948, põlevkivil baseeruvate Kohtla-Järve ja Ahtme gaasitehaste ehitamist ja Leningradi gaasitrassi rajamiseks kohustas NSV Liidu Siseministeeriumi sinna saatma 3000 vangi. Ehitusel töötasid tuhanded sakslastest sõjavangid ega Nõukogude tsiviilvangid. Tehas ja 203 km pikkune gaasijuhe valmisid sügisel 1948. 1953. aastal anti käiku esimene kõrgsurvel gaasiülekandetorustik Kohtla-Järve-Tallinn ja alustas tööd trust Tallinngaas. Leningradis hakati kasutama Stavropoli maagaasi 1957. aastast.

25. veebruaril 1949 Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. 1950. aasta seadlusega likvideeriti Eesti NSV jaotus maakondadesse ja valdadesse ning moodustati maarajoonid (39 maarajooni, mis koosnesid 641 külanõukogust).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaanne 1924, Rakvere.
  2. ↑ Tööstusettevõtete, pankade ja teiste käitiste natsionaliseerimine algas reedel üle maa takistamatult. Reedel avaldatud nimekirjade järgi kuulub Eestis natsionaliseerimisele 491 mitmesugust käitist ja 103 panka., Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 86, 29 juuli 1940
  3. ↑ Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta. 16. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947