Aless Bjaljatski
Aless Bjaljatski (Алесь Бяляцкі, õieti Aljaksandr Viktaravitš Bjaljatski (Аляксандр Віктаравіч Бяляцкі); sündinud 25. september 1962 Karjala ANSV-s Värtsiläs) on Valgevene inimõiguslane, inimõiguste keskuse Viasna ('kevad') esimees, poliitvang,[1] Nobeli rahupreemia laureaat aastal 2022.[2]
Ta on Valgevene Rahvarinde Minski piirkonna esimees ja Maksim Bogdanovitši nimelise kirjandusmuuseumi direktor.
Bjaljatski oli vangistuses kaks korda: aastatel 2011–2014 ning uuesti alates 2021. aastast. 3. märtsil 2023 mõisteti Bjaljatski kümneks aastaks vangi.
Elukäik
Ta lõpetas 1984. aastal Gomeli Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskonna filoloogi erialal, valgevene ja vene keele ning kirjanduse õpetajana.[3]
Töötas õpetajana Leltšitski rajoonis Gomeli oblastis. Ta teenis ajateenistuses Sverdlovski lähedal suurtükiväe tankitõrjelennuki divisjonis soomustraktori mehaanik-juhina.
Aastatel 1986–1989 aspirantuuris õppides oli ta mitteametliku noorte kirjanike partnerluse Tuteišõja asutajatest. 1987. aastal allkirjastas ta Minski linnavolikogule avalduse korraldada esmakordselt esivanemate mälestuspäeval massiüritus Dzjadõ, millest sai ka totalitarismi perioodil represseeritute mälestuspäev. Osalemise eest 1988. aasta Dzjadõ päeva tähistamisel võeti ta haldusvastutusele.
1988. aastal osales ta ka Valgevene martüroloogiaühingu loomisel, mis on üks esimesi Valgevene inimõigusorganisatsioone. Ta oli ühiskondliku organisatsiooni Valgevene Rahvarinne korralduskomitee liige, selle juhatuse sekretär (1996–1999) ning aseesimees (1999–2001).
1989. aastal lõpetas ta aspirantuuri Valgevene Teaduste Akadeemia Kirjandusinstituudis ja töötas Valgevene Kirjanduse Ajaloo Muuseumi nooremteadurina. 1990. aastal oli ta üks seltsi "Valgevene katoliku kogukond" organisaatoritest.[4]
Viited
- ↑ Amnesty International признала Беляцкого узником совести
- ↑ Belarusian activist Ales Bialiatski and two human rights groups win 2022 Nobel Peace Prize
- ↑ [1]
- ↑ Возрождал и белорусизировал Католическую Церковь, готовил польских священников к работе в Беларуси. Алесь Беляцкий и его католическая активность в 90-е
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī