Albert Schweitzer
Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.
Schweitzer sündis Elsass-Lotringis, mis tollal kuulus Saksamaale. Pärast Saksamaa kaotust esimeses maailmasõjas 1918 võttis ta Prantsusmaa kodakondsuse.
Oma teoloogilistes töödes kritiseeris ta sekulaarset vaadet ajaloolisest Jeesusest, mis tema ajal oli teoloogias üldlevinud, samuti konservatiivsete kristlaste vaadet Jeesusest.
Schweitzeri peamised tööd on eluslooduse eetikast. Ta sõnastas põhimõtte aukartusest elu ees ja esitas filosoofilise põhjenduse eetilisest suhtumisest kõigesse elavasse tulenevalt kõigele elavale omasest elutahtest.
Ta oli ka orelikunstnik, üks oma aja parimaid Bachi teoste esitajaid.
Oma elu teisel poolel tegutses Schweitzer arstina Aafrikas Lambarénés, mis nüüd asub Gabonis. Aastal 1913 rajas ta koos oma abikaasa Helene Bresslau Schweitzeriga kohalike elanike ravimiseks Albert Schweitzeri haigla.
Lambaréné asus tollal Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas. Kui puhkes maailmasõda, siis võeti Schweitzer ja tema naine Saksamaa kodanikena Prantsuse sõjaväe valve alla, aga neil lubati esialgu tööd jätkata. 1917 viidi nad Bordeaux'sse, kus neid kõigepealt hoiti Hispaania piiri lähedal Püreneedes ja alates 1918. aasta märtsist Saint-Rémy-de-Provence'is. Alles 1918. aasta juulis viidi ta sünnipaika Alsace'i, mis pärast sõja peatset lõppu läks Prantsusmaa koosseisu, ja lasti vabaks.
1924 naasis Schweitzer üksinda Lambarénésse ja ehitas haigla uuesti üles. Seekord kutsus ta endale assistendiks 18aastase Noel Gillespie, kes õppis Oxfordi ülikoolis. Noel Gillespie veetis Lambarénés kuus kuud, seejärel pöördus ta tagasi ülikooli ja lõpetas selle 1926. aastal. 1935. aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Schweitzer töötas Lambarénés periooditi kuni surmani, sealhulgas teise maailmasõja ajal. Kui ta Euroopas käis, jättis ta maha juba toimiva haigla, mis jätkas tegevust ilma Schweitzeritagi.
Pikapeale tema vaated levisid ja pälvisid tunnustust mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas. Aastal 1928 pälvis ta Goethe auhinna ja 1952 Nobeli rahuauhinna.
Tunnustus
- 1955 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks
Teosed eesti keeles
- "Aukartus elu ees". Tõlkinud Peeter Tulviste, eessõna Ain Raitviir. LR 1972, nr 46, 56 lk (sisaldab artiklid ning kõned "Eetika probleem inimmõtte arengus", "Eetiline kultuur", "Inimene ja inimene", "Inimene ja loom", "Rahu või aatomisõda" ja "Maha ebainimlikkus! Maha aatomirelvad!")
- "Kultuur ja eetika". Tõlkinud Mati Sirkel, Tallinn, Eesti Raamat 1984, 296 lk
- "Humanism ja tsivilisatsioon". Tõlkinud Nils Bernhard Sachris, järelsõna: Tiiu Keskpaik – Akadeemia 1995, nr 12, lk 2577–2585
Kirjandus
Raamatud
- Boris Nossik, "Schweitzer" (biograafia). Tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat 1976, 440 lk
- Villi Petritski, "Valgus džunglis" (noorsoojutustus). Vene keelest tõlkinud Helve Võsamäe, Eesti Raamat 1977, 208 lk
Artiklid
- Ain Kaalep, "Albert Schweitzer" – Edasi 19. september 1965 ning Kaalepi raamatus "Maavallast ja maailmakirjandusest", Eesti Raamat 1984, lk 128–130
- Ain Raitviir, "Aukartus elu ees" – Looming 1970, nr 12, lk 1858–1869
- "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini" (kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme; artiklite kogumik), Eesti Raamat 1972, lk 104–116 (Juri Levada, "Albert Schweitzeri vanamoelisus ja kaasaegsus")
- Kalevi Kull ja Rein Kuresoo, "Albert Schweitzer Eestis" (raamatu "Kultuur ja eetika" arvustus) – Looming 1985, nr 7, lk 987–991
- Lembit Valt, "Sõna ja tegu Albert Schweitzeri eetikas" – Eesti Loodus 1985, nr 9, lk 600–603
- Agu Vissel, "Teaduse kohast Albert Schweitzeri õpetuses" – kogumikus "Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest" (Filosoofiaseminar "Teadus, pseudoteadus, ebateadus" 29. veebruar – 2. märts 1996 Võrumaal Kütiorus), Võro 1998, nr 5, lk 55–59
Näidend Albert Schweitzerist
- Osvald Tooming on kirjutanud näidendi "Musta Mandri kasupoeg. Jutustus doktor Albert Schweitzerist", mille lavastas Jaan Tooming Vanemuises ja kehastas ka nimitegelast; esietendus 8. jaanuaril 1981.
- Näidend on ilmunud Osvald Toominga raamatus "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev", Tallinn, Eesti Raamat 1988, lk 3–40.
Välislingid
Tsitaadid Vikitsitaatides: Albert Schweitzer |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Albert Schweitzer |
- Timo Maran, Albert Schweitzer mõtiskleb (Filosoofi elust ja valik tsitaate tema teostest) – Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 290–292
- Gudrun Raig, (Albert Schweitzeri ja Helene Bresslau (1876-1957) armastusloost, ühisest elust ning tegevusest) – Eesti Naine 2007, nr 5, lk 92–93
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī