Eenetsi keel
| eenetsi keel (онэй база) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Piirkonnad | Krasnojarski krais Jenissei jõe ääres |
| Kokku kõnelejaid | 43[1] (2010) |
| Keelesugulus | Uurali keeled samojeedi keeled põhjasamojeedi keeled eenetsi keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | enf (metsaeenetsi) enh (tundraeenetsi) |
Eenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010. aasta seisuga 43 eenetsit.[1]
Eenetsi keel on neenetsi keele lähedane sugulaskeel. Eenetsi keelel on kaks peamurret, tundraeenetsi (madu, maddu) ja metsaeenetsi (bai), mida on peetud ka eraldi keelteks.
Kirjakeel loodi 1986. aastal metsaeenetsi murde põhjal. Ilmunud on väike folkloorikogumik, Luuka evengeeliumi tõlge, eenetsi-vene-eenetsi sõnaraamat ja õppekirjandust.
Tähestik
Eenetsi tähestik põhineb vene tähestikul. Selles on kolm lisatähte: ԑ, ӈ ja ҫ.
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ԑ ԑ |
| Ж ж | З з | И и | Й й | К к | Л л | М м | Н н |
| Ӈ ӈ | О о | П п | Р р | С с | Ҫ ҫ* | Т т | У у |
| Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | ъ | Ы ы |
| ь | Э э | Ю ю | Я я |
* 2017. aastal ilmunud aabitsas tähte ei kasutata.
Viited
Välislingid
 | Vikisõnastiku kategooria: Eenetsi keel |
- Materjale neenetsi keele kohta
- Eenetsi tekste tõlkega vene keelde
- v
- r
Uurali keeled ja murded
handi keel • mansi keel • ungari keel
komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •
