Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka. Sõna "lüüdi" tuleneb kas gooti sõnast liudi – 'rahvas'[viide?] või vene sõnast люди (ljudi) 'inimesed'. Lüüdi keelt räägivad lüüdid.
Lüüdi keelt võib pidada karjala ja vepsa keele vahemurdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ja neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala Vabariigi idaosas Petroskoi läheduses.
Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks:
- põhjalüüdi,
- kesklüüdi ja
- Kuujärve lüüdi keeleks.
- v
- r
Uurali keeled ja murded
handi keel • mansi keel • ungari keel
eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •