Emajõe forsseerimine Kastre suunal

Emajõe forseerimine Kavastus
Osa Teise maailmasõja Idarindest ja
sõjategevusest Eestis 1944. aastal.
Toimumisaeg 17. september 1944
Toimumiskoht telg Kavastust Kastresse
Osalised
Saksamaa Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
major Jaan Tamm kindralmajor Lembit Pärn
Väeüksused
8. Eesti laskurkorpus
Jõudude suurus
  • 1800 tääki
  • 28 suurtükki
  • 22 miinipildujat
  • 120 kergekuulipildujat
  • 4590 tääki
  • 210 suurtükki
  • 225 miinipildujat
  • 372 kergekuulipildujat
  • 22 tanki
Kaotused
  • 482 langenut
  • 219 vangi võetut
  • 100 langenut
  • 300 haavatut

Eellugu

1944. aasta 17.–26. septembril viisid Punaarmee 2. löögiarmee ja 8. armee ellu Tallinna pealetungioperatsiooni. 2. armee tungis Emajõe joonelt Tapa-Rakvere suunas ja 8. armee tungis peale Narva suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel Saksa väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.

2. löögiarmee koosnes neljast laskurkorpusest (11 diviisi): 107 814 tääki, 600 tanki ja liikursuurtükki, 3085 miinipildujat ja suurtükki. Koosseisu kuulus ka 8. laskurkorpus ehk 8. Eesti laskurkorpus, mille ülesandeks oli armee paremal tiival forsseerida ühe diviisiga Emajõge Kastre lõigus ja liikuda piki Peipsi järve ning hõivata Mustvee-Vaimastvere joon operatsiooni viiendaks päevaks. Laiendatud eesmärk oli vallutada Tallinn.

Punaarmee Tartu pealetungioperatsiooni löögisuunad

Emajõe forsseerimine Kavastu suunal

Üksused

8. Eesti laskurkorpus

11.–13. septembril koondati 8. Eesti laskurkorpus Kastre piirkonda. Korpust toetati suurtükiväe, miinipildujate, reaktiivmiinipildujate, tankide ja liikursuurtükkidega. Vasakul tiival oli 30. kaardiväe laskurkorpus ja paremal tiival viieteistkümnest kaatrist koosnev 25. jõelaevade brigaad, mis tegutses Peipsi järvel.

8. Eesti laskurkorpuse plaan oli ületada Emajõgi Kastre lõigus 7. laskurdiviisi ehk nelja pataljoniga. Diviisil kästi sooritada läbimurre Koosa-Alatskivi suunal. Temale järgnev 249. diviis pidi asuma 7. diviisi vasakule tiivale.

Pealetungi lõigus oli korpusel rõhuv ülekaal sakslaste ees. Tehnikas valitses täielik ülekaal nii maal kui õhus.

90% korpuse meestest olid eestlased.

1. piirikaitserügement

1. Eesti Piirikaitserügement oli mobiliseeritud eelneval kuul Põhja-Eesti meestest. Piirikaitserügemendile oli operatiivselt allutatud ka tema vasakul tiival paiknev Eesti 42. pioneeri-politseipataljon. Rügement oli laial lõigul ja tal puudusid varud/vahendid vasturünnakuks. Toetuseks olid paarkümmend suurtükki, mis toetasid ka naabreid. Soomusmasinad puudusid täielikult.

Lahingu algus

17. septembril kell 07:30 tabas tugev ettevalmistav suurtükituli Emajõe põhjakallast, kus oli kaitsele asunud 1. Eesti Piirikaitserügement.

Punaarmeelane Fjodor Paulman kirjeldab võimsat tulelööki niimoodi: "Vastase eesliinil lõhkesid tuhanded mürsud. Kõik oli suitsu ja tuld täis. Traattõkked lendasid tükkideks, hävisid tulepunktid, mürskudega lõhutud kivimüüridest tõusis punane telliskivitolm.”[1]

Vastaspoolelt on Hamilkar Mengel kirjeldanud, kuidas turmtuli piirikaitserügementi tabas: "…Õhk võngub ja vabiseb, mattes kõik hääled enda alla nagu oleks orkaan lahti pääsenud… Tuhanded granaadid, mis langevad minutis, rammivad eesliinil 1. rügemendi vastupanu-positsioone."[1]

Korpuse mehed on kirjeldanud, et sakslaste suurtükivägi vastas Punaarmee tulelöögile väga nõrgalt.

Emajõe ületamine

Juba ettevalmistava tule ajal kandsid Punaarmee sõdurid Emajõe kaldale forsseerimisvahendid, mis olid eelnevatel õhtutel metsa all valmistatud. Näiteks 7. laskurdiviis valmistas ette 340 parve inimeste ja 20 parve suurtükkide üleveoks; 8 paati, millest igaüks mahutas 25 sõdurit ja 4 ründesilda.[2]

Kell 08:20 alustasid 7. diviisi 27. ja 354. laskurpolk paatide, parvede ja ründesildadega Emajõe ületamist. Üks ründesild suudeti üle jõe tõmmata 15 minutiga. 1. piirikaitserügemendi positsioonid olid suures osas juba raskerelvade tulega hävitatud ja korpuslased kohtasid jõe ületamisel vähest vastupanu. Nii kandis 27. laskurpolk jõe ületamisel väikseid kaotusi: kõigest 3 surnut ja 37 haavatut (Punaarmee andmed). 354. laskurpolgu 6. rood sattus lõunakaldal miiniväljale ning vastaskaldal oma miinipilduja tule alla ning kandis kaotusi. 4. rood, nähes 6. roodu saatust, ei tahtnud rünnakule asuda. Lõpuks ületas rood siiski jõe ja seda ilma kaotusteta. 09:20 oli üle jõe jõudnud 7. laskurdiviisi 2 polku ja kell 10:30 olid kõik 3 polku üle jõe. Seejärel ületas jõe ka 249. Eesti Laskurdiviis. Pontoonsillal toodi üle jõe suurtükid ja tankid.

Läbimurre ja edundamine

27. laskurpolgule jõudsid järele Emajõe ületanud 152. üksiku tankibrigaadi tankid, mis transportisid 27. laskurpolgu mehed Koosa teedesõlme vallutama. Koosa teederistis osutas neile vastupanu 200–400 meheline Saksa üksus. Hetkeks rünnak seiskus, kuni 152. üksiku tankibrigaadi tankid Koosa ees hargnesid ning ründasid 1. piirikaitserügemendi saatekahurite patareid, mis koosnes viiest kahurist. Punaarmee üksuseid toetas ka lennuvägi. Ellu jäänud saksa sõdurid eemaldusid Alatskivisse. Koosa juurest liikus 27. laskurpolk üle Varnja Nina suunas, astudes Varnjast läänes lahingusse Tartu Omakaitse üksustega, kes tegelesid parajasti Peipsi ranna kaitsmisega. Ka nemad suruti tagasi Alatskivi kanti. Õhtul, kui 300. laskurpolk koos 152. tankibrigaadi pataljoniga Alatskivi ründas, oli seal umbes 170 saksa võitlejat.

Hamilkar Mengel iseloomustab piirikaitserügemendi tegevust ja laiali hajumist järgnevalt: „Esimese ja Teise pataljoni riismed taanduvad võideldes tahapoole. Metsadest väljuvad punased eestlased karjuvad taanduvaile väeriismetele: „Kuradid, andke alla!““

18. septembril jätkas 2. löögiarmee esimesel lahingupäeval saavutatud edu arendamist kogu rindel. 8. Eesti laskurkorpus sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv 7. Eesti laskurdiviisi 354. laskurpolk Kallaste. Omedu ja Kääpa jõele lähenedes tekkis 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad Mustvee joonele.

Tagajärjed

Emajõe forseerimise mälestuskivi Veskimäe külas Kastre vallas

Kiire ning eduka pealetungiga aitas 8. Eesti laskurkorpus luua eeldused Tallinna vallutamiseks Punaarmee poolt.

Viited

  1. 1,0 1,1 Hanno Ojalo (2015). Laskurkorpuse kojutulek. Tallinn: Printon Trükikoda AS. Lk 69.
  2. Hanno Ojalo (2015). Laskurkorpuse kojutulek. Tallinn: Printon Trükikoda AS. Lk 68.

Kirjandus

  • Ojalo, H. (2015) Laskurkorpuse kojutulek. Tallinn: Printon Trükikoda AS
  • Laar, M. (2005) Emajõgi 1944. Tartu: Trükikoda OÜ Greif
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • SuvesõdaSõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
Tartu ülestõus
Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
Loobu lahing
Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
Muhu dessant
Saarte vallutamine
Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
Stalingradi lahing
Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
Teine Laadoga lahing
Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
Meerapalu lahing
Meriküla dessant
Putki lahing
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine Narvas
Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
Auvere lahingud

Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
Tamsa lahing
Mehikoorma dessant
Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
• Emajõe forsseerimine
Avinurme lahing
Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
Tehumardi öölahing
Vintri dessant
1945
Kuramaa lahing
Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel