Putki lahing

Putki lahing
Osa Teise maailmasõja Idarinde lahingutest Eestis Narva ruumis Auvere platsdarmil
Toimumisaeg 1. märts 1944 – 7. märts 1944
Toimumiskoht Putki küla, Eesti
Tulemus Saksa tõrjevõit
Osalised
Saksamaa Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Johannes Friessner Nõukogude Liit Leonid Govorov

Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.

Putki lahing oli Wehrmachti poolt peetud tõrjelahing Punaarmee pealetungi peatamiseks mille eesmärk oli välja murda Jõhvi-Vasknarva teele ja sealt edasi tungida Jõhvi ja Rakvere suunas.

1. märtsil 1944 oli Punaarmee Putki soos alustanud suurrünnakut. Sakslaste olukord selles lõigus oli raske.

Lahingu esimeses osas õnnestus Punaarmeel läbi murda esimesed kaitseliinid ja kiiluda kaitsesse mitme kilomeetri sügavuselt. Läbimurde riivistamiseks paisati kõik Armeegrupil Narwa käepärast olnud väeosad nende hulgas ka Toila metsalaagris viibivad Rebase ja Soodeni juhitavad Eesti idapataljonid.

2. märtsil said 658. ja 659. Eesti Pataljon käsu minna Putki piirkonda ja kohale jõudes puhastada soo punaväeosadest, mis sakslaste positsioonidest on läbi valgunud ning taastada rindel endine olukord.[1]

Eesti väeosade rindele saabudes, oli olukord segane ja pidev rindejoon puudus. Kurtna laagrist ida pool asuva metsavahi maja juures asus ühe kaitset toimetava Saksa rügemendi ülem. Ida pool võitlesid selle rügemendi kaks pataljonisuurust võitlusgruppi. Major Rebane sai käsu toetada major Grammi võitlusgruppi, kellest Punaarmee oli juba mööda läinud. Kohale jõudes selgus varsti, et 658. pataljon oli ühes major Grammi võitlusgrupiga sisse piiratud. Raadio kaudu saadi teada, et vasakul Putki küla juures võitlev major Eggemanni võitlusgrupp, keda toetas major Soodeni pataljon oli samuti sisse piiratud. Selgus, et mõlema võitlusgrupi ümber oli piiramisrõngas ja kahe sissepiiratud võitlusgrupi ümber välisrinne.[2]

Kogu sissepiiratud aja jooksul tuli kummalgi pataljonil tagasi lüüa Punaarmee polgusuuruseid ründeüksusi. Side rügemendiga oli katkenud, kuid raadioside diviisiga säilis. 4. märtsil tungis 659. pataljon Putki külla.

Sissepiiratuid varustati lennukeilt laskemoona ning toiduga. Rebase ja Soodeni pataljonide tegevus koostöös saksa üksustega sundis Punaarmeed pealetungi jätkamise asemel tegelema sissepiiratud üksuste hävitamisega, kaotades sellega aega. See aga võimaldas Wehrmacht'il organiseerida vasturünnakut.

Läbimurdnud Punaarmee eelosad olid juba Kuremäe-Jõhvi maanteele välja jõudmas. Ohu kõrvaldamiseks tõmmati Kuremäe piirkonda Narva sillapealt SS-diviis "Nordlandi" osi ja Räpina-Rasina piirkonnast toodi kohale 11. Ida-Preisi diviis.

5. märtsil alustas 11. diviis koos "Nordlandi" diviisi osade toetusel vasturünnakut Putki suunas. 11. diviisi osad vallutasid Putki ja vabastasid major Rebase ja Eggemanni mehed piiramisrõngastest. Putkist ida poole aga rünnakul enam edu ei olnud, kuna raskel maastikul kadus side ründavate väeosade vahel ja diviis oli sunnitud kaitsele asuma koos Eesti pataljonidega. Rindejoon taastati kohas kus see oli asunud enne 1. märtsil alanud Punaarmee rünnakut. Kaitsele jäänud "Nordladi" diviisi osad vahetas välja 58. diviis. Eesti pataljonid tõmmati samuti eesliinilt ära, kuna nad polnud alates Novgorodialt taganemise algusest saadik puhkust saanud ning nendes oli veel vaid umbes 110 võitlejat kummaski.

Vaata ka

Viited

  1. Jürissaar. "Kahe rinde vahel". Göteborg 1951. Lhk. 223.
  2. Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas 9. köide, lhk. 30.
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • SuvesõdaSõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
Tartu ülestõus
Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
Loobu lahing
Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
Muhu dessant
Saarte vallutamine
Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
Stalingradi lahing
Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
Teine Laadoga lahing
Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
Meerapalu lahing
Meriküla dessant
• Putki lahing
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine Narvas
Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
Auvere lahingud

Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
Tamsa lahing
Mehikoorma dessant
Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
Emajõe forsseerimine
Avinurme lahing
Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
Tehumardi öölahing
Vintri dessant
1945
Kuramaa lahing
Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel