Hermann Muller

Hermann Muller
Sündinud 21. detsember 1890
New York, New Yorgi osariik
Surnud 5. aprill 1967 (76-aastaselt)
Indianapolis, Indiana
Alma mater Columbia Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad geneetika
molekulaarbioloogia
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1946)

Hermann Joseph Muller (21. detsember 1890 – 5. aprill 1967) oli Ameerika Ühendriikide geneetik.

Muller õppis Columbia Ülikoolis bioloogiat ja lõpetas selle 1910. aastal.

1914. aastal asus ta tööle hiljuti asutatud William Rice'i Instituudis (tänapäeva Rice'i ülikool). Aastatel 1920–1932 töötas Texase Ülikoolis. 1932. aastal kolis ta Berliini ja seejärel töötas Nõukogude Liidus. 1940. aastal naasis ta Ameerika Ühendriikidesse ja töötas Amhersti Kolledžis. Muller osales ka Manhattani projektis, kuid ei teadnud selle eesmärki.

1926. aastal avastas Muller, et radioaktiivsus põhjustab bioloogilistes organismides surmavaid mutatsioone ja hakkas 1928. aastal tegema teavitustööd radioaktiivsuse ohtlikkusest. 1946. aastal sai ta Nobeli meditsiiniauhinna radioaktiivsuse põhjustatud mutatsioonide avastamise eest.[1] Kuna ta sai auhinna aasta pärast tuumarelva kasutamist Hiroshimas ja Nagasakis, tõi see rohkem tähelepanu radiatsiooni ohtlikkusele ja avalikkus hakkas radioaktiivsuse ohte paremini teadvustama.[2]

Viited

  1. ↑ "Hermann J. Muller Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 1. jaanuar 2021.
  2. ↑ "Hermann J. Muller". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 1. jaanuar 2021.
  • v
  • r
1901–1925
Nobel1926–1950
1951–1975
1976–2000 2001–2025