Marshall Warren Nirenberg
Marshall Warren Nirenberg | |
---|---|
![]() Marshall Watrren Nirenberg (umbes 1962) | |
Sündinud | 10. aprill 1927 New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid |
Surnud | 15. jaanuar 2010 (82-aastaselt) New York, New Yorgi osariik |
Alma mater | Florida Ülikool Michigani Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | biokeemia |
Tunnustus | National Medal of Science (1964) Albert Laskeri auhind (1968) Nobeli meditsiiniauhind (1968) |
Marshall Warren Nirenberg (10. aprill 1927 – 15. jaanuar 2010) oli USA biokeemik ja geneetik.
Ta jagas 1968 Har Gobind Khorana ja Robert W. Holleyga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda geneetilise koodi dešifreerimise ning valgusünteesi kirjeldamise eest.
Nirenbergi katsed
Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Matthaei katse
Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Lederi katse
Nirenberg asus 1959 koos Heinrich J. Matthaeiga uurima, kuidas DNA juhib valkude ekspresseerumist ja millist osa etendab selles RNA. Nad valmistasid ainult uratsiilist kokku pandud RNA ning paigutasid selle rakuvabasse soolekepikese ekstrakti, mis sisaldas DNA-d, RNA-d, ribosoome ja muud valgusünteesiks vajalikku. Nad lisasid DNA-d lõhustuvat DNaasi, nii et ei saaks moodustuda muid valke kui see, mis tulenes nende kunstlikust RNA-st. Seejärel lisasid nad ekstraktile ühe radioaktiivselt märgitud aminohappe, jättes ülejäänud aminohapped märkimata; eri proovides märgiti erinev aminohape. Radioaktiivselt märgitud fenüülalaniiniga proovis tekkis radioaktiivne valk. Nii leiti geneetilise koodi esimene koodon (kolme uratsiili ahelale vastab fenüülalaniin) ning tõendati informatsiooni-RNA.
Augustis 1961 tegi Nirenberg Moskval rahvusvahelisel biokeemia kongressil tulemusest sektsiooniettekande.[1] Francis Crick veenis konverentsi korraldajaid kavandama järgmiseks päevaks kordusettekanne plenaaristungil. Tema töö äratas suurt tähelepanu. Samal konverentsil kuulis Nirenbergi saavutustest Eesti molekulaarbioloogia rajaja Artur Lind[2].
Mõne aasta jooksul korraldas Nirenberg katsed ka adenosiini ja tsütosiiniga; selgus, et kolme adenosiini ahel kodeerib lüsiini ning kolme tsütosiini ahel proliini.
Järgmine suur läbimurre oli Nirenbergi ja Lederi katse: koos Philip Lederiga töötati välja meetod geneetilise koodi määramiseks transpordi-RNA tükkidel. See kiirendas koodonite määramist; sel meetodil tehti kindlaks 50 koodonit. Khorana katsed kinnitasid neid tulemusi ja viisid geneetilise koodi dešifreerimise lõpule.
Tunnustus
- 1964 – National Medal of Science
- 1965 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1966 – valiti Leopoldina liikmeks
- 1967 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1968 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
- 1971 – valiti USA Meditsiiniakadeemia liikmeks
- 2001 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
Viited
Välislingid
- Nekroloog New York Timesis
- v
- r
- 1901 Behring
- 1902 Ross
- 1903 Finsen
- 1904 Pavlov
- 1905 Koch
- 1906 Golgi, Ramón y Cajal
- 1907 Laveran
- 1908 Metšnikov, Ehrlich
- 1909 Kocher
- 1910 Kossel
- 1911 Gullstrand
- 1912 Carrel
- 1913 Richet
- 1914 Bárány
- 1915
- 1916
- 1917
- 1918
- 1919 Bordet
- 1920 Krogh
- 1921
- 1922 Hill, Meyerhof
- 1923 Banting, Macleod
- 1924 Einthoven
- 1925
![Nobel](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/32/Nobel_prize_medal.svg/50px-Nobel_prize_medal.svg.png)
- 1926 Fibiger
- 1927 Wagner-Jauregg
- 1928 Nicolle
- 1929 Eijkman, Hopkins
- 1930 Landsteiner
- 1931 Warburg
- 1932 Sherrington, Adrian
- 1933 Morgan
- 1934 Whipple, Minot, Murphy
- 1935 Spemann
- 1936 Dale, Loewi
- 1937 Szent-Györgyi
- 1938 Heymans
- 1939 Domagk
- 1940
- 1941
- 1942
- 1943 Dam, Doisy
- 1944 Erlanger, Gasser
- 1945 Fleming, Chain, Florey
- 1946 Muller
- 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay
- 1948 Müller
- 1949 Hess, Egas Moniz
- 1950 Kendall, Reichstein, Hench
- 1951 Theiler
- 1952 Waksman
- 1953 Krebs, Lipmann
- 1954 Enders, Weller, Robbins
- 1955 Theorell
- 1956 Cournand, Forssmann, Richards
- 1957 Bovet
- 1958 Beadle, Tatum, Lederberg
- 1959 Ochoa, Kornberg
- 1960 Burnet, Medawar
- 1961 Békésy
- 1962 Crick, Watson, Wilkins
- 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley
- 1964 Bloch, Lynen
- 1965 Jacob, Lwoff, Monod
- 1966 Rous, Huggins
- 1967 Granit, Hartline, Wald
- 1968 Holley, Khorana, Nirenberg
- 1969 Delbrück, Hershey, Luria
- 1970 Katz, Euler, Axelrod
- 1971 Sutherland
- 1972 Edelman, Porter
- 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen
- 1974 Claude, Duve, Palade
- 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
- 1976 Blumberg, Gajdusek
- 1977 Guillemin, Schally, Yalow
- 1978 Arber, Nathans, Smith
- 1979 Cormack, Hounsfield
- 1980 Benacerraf, Dausset, Snell
- 1981 Sperry, Hubel, Wiesel
- 1982 Bergström, Samuelsson, Vane
- 1983 McClintock
- 1984 Jerne, Köhler, Milstein
- 1985 Brown, Goldstein
- 1986 Cohen, Levi-Montalcini
- 1987 Tonegawa
- 1988 Black, Elion, Hitchings
- 1989 Bishop, Varmus
- 1990 Murray, Thomas
- 1991 Neher, Sakmann
- 1992 Fischer, Krebs
- 1993 Roberts, Sharp
- 1994 Gilman, Rodbell
- 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus
- 1996 Doherty, Zinkernagel
- 1997 Prusiner
- 1998 Furchgott, Ignarro, Murad
- 1999 Blobel
- 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
- 2001 Hartwell, Hunt, Nurse
- 2002 Brenner, Horvitz, Sulston
- 2003 Lautebur, Mansfield
- 2004 Axel, Buck
- 2005 Marshall, Warren
- 2006 Fire, Mello
- 2007 Capecchi, Smithies, Evans
- 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier
- 2009 Blackburn, Greider, Szostak
- 2010 Edwards
- 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman
- 2012 Gurdon, Yamanaka
- 2013 Rothman, Schekman, Südhof
- 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
- 2015 Campbell, Ōmura, Tu
- 2016 Ōsumi
- 2017 Hall, Rosbash, Young
- 2018 Allison, Honjo
- 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza
- 2020 Alter, Houghton, Rice
- 2021 Julius, Patapoutian
- 2022 Pääbo
- 2023 Karikó, Weissman