James Watson
James Watson | |
---|---|
James Watson (2003) | |
Sündinud | 6. aprill 1928 Chicago, Illinois, Ameerika Ühendriigid |
Alma mater | Chicago Ülikool Indiana Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | geneetika |
Töökohad | Indiana Ülikool Harvardi Ülikool Cambridge'i Ülikool Ameerika Ühendriikide Tervishoiuinstituut |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1962) |
Autogramm | |
James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928 Chicagos) on USA molekulaarbioloog ja geneetik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest.
Ta astus Chicago ülikooli 15-aastaselt. Tema tõsine huvi kaldus ornitoloogialt geneetikale 1946. aastal pärast seda, kui ta oli lugenud Erwin Schrödingeri raamatut "Mis on elu?". Watson lõpetas Chicago Ülikooli 1947. aastal ja jätkas teadustööd doktorandina Salvador Luria töörühmas (1969. aastal pälvis Luria Nobeli meditsiiniauhinna). Watson kaitses Indiana Ülikoolis 1950. aastal väitekirja ja sai doktorikraadi.
Samal aastal tutvus ta Napolis zooloogiakonverentsil Maurice Wilkinsiga. 1952. aastal siirdus ta Inglismaale Cambridge'i, kus ta koos Francis Crickiga (paljuski tänu Rosalind Franklini uurimistulemustele röntgenstruktuuranalüüsis) avastas 1953. aastal DNA kaksikheeliksmudeli. 1962. aastal pälvis Watson selle avastuse eest koos Cricki ja Wilkinsiga Nobeli meditsiiniauhinna. Ametlikult anti see auhind "nukleiinhapete molekulstruktuuri ja selle tähtsust informatsiooni edastamisel elusaines puudutavate avastuste eest". 1968. aastal kirjutas Watson DNA avastamisest raamatu "Kaksikheeliks", mis osutus väga menukaks.
1956. aastal sai Watsonist Harvardi ülikooli bioloogialaborite nooremkaastööline. Aastatel 1961–1976 oli ta Harvardi Ülikooli professor ja juhtis molekulaarbioloogia teadusprojekte. 1976. aastast oli ta Long Islandil asuva Cold Spring Harbor Laboratory juhataja, sel ajal suurendati oluliselt nii labori teadusprojektide mahtu kui ka rahastamist. Seal keskendus ta põhiliselt vähiuuringutele. 1994–2004 oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejärel kuni 2007. aastani kantsler.
Aastatel 1988–1992 töötas ta USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis, kus aitas ette valmistada ja alustada inimgenoomi projekti. Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tõttu instituudi uue direktori Bernardine Healyga, kes püüdis teadlaste avastatud geenijärjestusi patenteerida. Watson oli vastu igasugusele omandiõigusele selles vallas, mida ta nimetas loodusseadusteks. Kaks aastat enne tagasiastumist väljendas ta oma seisukohta selles küsimuses, mida ta nägi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nägema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi mõni nädal pärast teadaannet, et riiklik tervishoiuinstituut hakkab geenijärjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijärjestused on üldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lükatud.)
2007. aastal sai Watsonist teine inimene maailmas, kes oma täielikult järjestatud genoomi internetis avaldas. Tema genoomi järjestamine lõpetati ametlikult 31. mail 2007 Connecticutis paikneva ettevõtte 454 Life Sciences ja Houstonis asuva Baylori Meditsiinikolledži inimgenoomi järjestamise keskuse koostöös. Watson teatas: "Ma panen oma genoomijärjestuse internetti selleks, et kiirendada personaalmeditsiini ajastu tulekut, milles meie geenides sisalduvat teavet saab kasutada haiguste avastamiseks ja vältimiseks ning individuaalse ravi loomiseks igale inimesele."
Watsonit on tema avameelsete väljaütlemiste pärast sageli süüdistatud rassismis, seksismis ja homofoobias. Ta pidi Cold Spring Harbor Laboratory kantsleri kohalt lahkuma, sest nimetas intervjuus neegreid valgetest vähem intelligentseteks.
Tunnustus
- 1957 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1962 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
- 1962 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1978 – Harvardi Ülikooli audoktor
- 1981 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1988 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks (1991. aastast Venemaa Teaduste Akadeemia välisliige)
- 1993 – Copley medal
- 1993 – Cambridge'i Ülikooli audoktor
- 1994 – Lomonossovi suur kuldmedal
- 1997 – National Medal of Science
- 1999 – valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 2001 – Benjamin Franklini medal
Ta on valitud ka Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Isiklikku
Watson abiellus 1968. aastal Elisabeth Lewisega. Neil on kaks poega. Vanem poeg kannatab skisofreenia all. Watsoni sõnul näitab see, et nii vanad inimesed (ta oli siis 42-aastane) ei tohiks lapsi saada, ja sel põhjusel on ta viagra kasutamise vastu.
Teoseid eesti keeles
- Kaksikspiraal: [pärilikkusaine DNA struktuuri avastamisest]; inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn. Perioodika, 1970.
- Kaksikheeliks: isiklik jutustus DNA struktuuri avastamisest; [tõlkija Ain Raitviir ; eessõnad: Laurence Bragg ja Sylvia Nasar]. Tartu. Elmatar, 2003. ISBN 9949406137
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: James Watson |
- Geeniteaduse suurkuju kaotas rassiteemaliste ütluste pärast mitu autiitlit, Postimees, 14. jaanuar 2019
- "Neegrid on rumalamad kui valged inimesed?"
- v
- r
- 1901 Behring
- 1902 Ross
- 1903 Finsen
- 1904 Pavlov
- 1905 Koch
- 1906 Golgi, Ramón y Cajal
- 1907 Laveran
- 1908 Metšnikov, Ehrlich
- 1909 Kocher
- 1910 Kossel
- 1911 Gullstrand
- 1912 Carrel
- 1913 Richet
- 1914 Bárány
- 1915
- 1916
- 1917
- 1918
- 1919 Bordet
- 1920 Krogh
- 1921
- 1922 Hill, Meyerhof
- 1923 Banting, Macleod
- 1924 Einthoven
- 1925
- 1926 Fibiger
- 1927 Wagner-Jauregg
- 1928 Nicolle
- 1929 Eijkman, Hopkins
- 1930 Landsteiner
- 1931 Warburg
- 1932 Sherrington, Adrian
- 1933 Morgan
- 1934 Whipple, Minot, Murphy
- 1935 Spemann
- 1936 Dale, Loewi
- 1937 Szent-Györgyi
- 1938 Heymans
- 1939 Domagk
- 1940
- 1941
- 1942
- 1943 Dam, Doisy
- 1944 Erlanger, Gasser
- 1945 Fleming, Chain, Florey
- 1946 Muller
- 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay
- 1948 Müller
- 1949 Hess, Egas Moniz
- 1950 Kendall, Reichstein, Hench
- 1951 Theiler
- 1952 Waksman
- 1953 Krebs, Lipmann
- 1954 Enders, Weller, Robbins
- 1955 Theorell
- 1956 Cournand, Forssmann, Richards
- 1957 Bovet
- 1958 Beadle, Tatum, Lederberg
- 1959 Ochoa, Kornberg
- 1960 Burnet, Medawar
- 1961 Békésy
- 1962 Crick, Watson, Wilkins
- 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley
- 1964 Bloch, Lynen
- 1965 Jacob, Lwoff, Monod
- 1966 Rous, Huggins
- 1967 Granit, Hartline, Wald
- 1968 Holley, Khorana, Nirenberg
- 1969 Delbrück, Hershey, Luria
- 1970 Katz, Euler, Axelrod
- 1971 Sutherland
- 1972 Edelman, Porter
- 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen
- 1974 Claude, Duve, Palade
- 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
- 1976 Blumberg, Gajdusek
- 1977 Guillemin, Schally, Yalow
- 1978 Arber, Nathans, Smith
- 1979 Cormack, Hounsfield
- 1980 Benacerraf, Dausset, Snell
- 1981 Sperry, Hubel, Wiesel
- 1982 Bergström, Samuelsson, Vane
- 1983 McClintock
- 1984 Jerne, Köhler, Milstein
- 1985 Brown, Goldstein
- 1986 Cohen, Levi-Montalcini
- 1987 Tonegawa
- 1988 Black, Elion, Hitchings
- 1989 Bishop, Varmus
- 1990 Murray, Thomas
- 1991 Neher, Sakmann
- 1992 Fischer, Krebs
- 1993 Roberts, Sharp
- 1994 Gilman, Rodbell
- 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus
- 1996 Doherty, Zinkernagel
- 1997 Prusiner
- 1998 Furchgott, Ignarro, Murad
- 1999 Blobel
- 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
- 2001 Hartwell, Hunt, Nurse
- 2002 Brenner, Horvitz, Sulston
- 2003 Lautebur, Mansfield
- 2004 Axel, Buck
- 2005 Marshall, Warren
- 2006 Fire, Mello
- 2007 Capecchi, Smithies, Evans
- 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier
- 2009 Blackburn, Greider, Szostak
- 2010 Edwards
- 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman
- 2012 Gurdon, Yamanaka
- 2013 Rothman, Schekman, Südhof
- 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
- 2015 Campbell, Ōmura, Tu
- 2016 Ōsumi
- 2017 Hall, Rosbash, Young
- 2018 Allison, Honjo
- 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza
- 2020 Alter, Houghton, Rice
- 2021 Julius, Patapoutian
- 2022 Pääbo
- 2023 Karikó, Weissman