Julgestusgrupp

Julgestusgrupp
Tegev	1941–1942
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord
Haru	tagalapiirkonna julgestusüksused
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon, ca 700 meest
Tähtpäevad	21. augustil 1941

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.

Julgestusgruppide formeerimine

Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis oma käskkirjaga nr.1236/41 21. augustil 1941 Saksa Wehrmachti 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler.

Kuna Wehrmachtis tohtisid teenida ainult Saksa riigi kodanikud, ei nimetatud eestlastest moodustatud üksusi mitte pataljonideks, vaid gruppideks (Wehrmachti koosseisu gruppe ei kuulunud), mis koosnesid sadakondadest.

Julgestusüksuste formeerimise eest vastutasid kohalikud komandandid. Julgestusüksused kuulusid tegelikult Relva-SS-i koosseisu, ehkki võitlejad seda ei teadnud. Julgestusgrupid allusid administratiivselt rinde tagalaülemale (Kommandeur des rückwärtigen Armeegebiets ehk nõndanimetatud Korück), operatiivselt aga rindediviisidele.

Üksuste koosseis oli vabatahtlik ning üksusse astujatega sõlmiti aastane tööleping. Julgestusgruppides kehtisid Wehrmachti auastmed, ehkki paguneid kanda ei tohtinud, kanti Wehrmachti mundreid, vasakul käel oli lint "Deutsche Wehrmacht", relvastuseks Punaarmee trofeerelvad. Julgestusgrupis oli neli laskurkompaniid. Staabis oli 5 ohvitseri: pataljoniülem, arst, adjutant, käsundusohvitser ja asearst ning 2 sõjaväeametnikku: laekur ja relvur. Staabikompaniis oli 16 allohvitseri ja 56 sõdurit, laskurkompaniis oli 3 laskurrühma ja raskekuulipildujarühm. Kompaniis oli 191 meest: 4 ohvitseri (kompaniiülem ja 3 rühmaülemat, raskekuulipildujarühma ülem oli kaadriallohvitser), 26 allohvitseri ja 161 sõdurit.

Julgestusgruppide ülesandeks oli rinde tagalas korra hoidmine, teede, raudtee, sildade ja muude sõjaliste objektide valvamine, sõjavangide konvoeerimine ja valvamine kuni nende üleandmiseni vangilaagitesse, rindetagala puhastamine sinna jäänud Punaarmee võitlejatest ning võitlus partisanidega.

Eesti julgestuspataljonid

1941. aastal formeeriti Eestis 16. ja 18. Wehrmachti armee tagalateenistuse tarbeks 6 julgestusgruppi (181.–186. Eesti julgestusgrupp, Estnische Sicherungsgruppe 181.–186.), ning et tagada kuue julgestuspataljonile tagalateenistus ja reservid, moodustati Eesti Põhiüksus Narvas (Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa). Eestist formeeritud julgestusgrupid olid pataljoni suurused ja neid juhtisid eesti ohvitserid. Iga julgestuspataljoni ülema ja kompaniiülema juurde oli määratud Saksa sideohvitser. Enne Idapataljonide moodustamist kutsuti neid üksusi vahel ka idapataljonideks.

1942. aastal alustati veel 4 julgestusgrupi moodustamist 18. armee tarbeks, kuid Hitler keelas Baltimaadest Wehrmachtile sõdurite värbamise.

1. mail 1942 oli Eestist moodustatud julgestuspataljonides 4050 meest.

Üldiselt tegutsesid julgestuspataljonid kompaktselt, kuid 183. Julgestusgrupi 13. kompanii (hilisem 657. Idakompanii) ja 184. Julgestusgrupi 17. kompanii tegutsesid ka eraldatult.

Pärast aastase teenistuslepingu lõppu, septembris 1942, suundus osa julgestuspataljonide võitlejaid tagasi tsiviilellu, kuigi sakslased ei tahtnud seda lubada, osa aga astus Eesti SS-leegioni. Allesjäänud viie pataljoni meestest moodustati oktoobris 1942 koos teiste Eestist rindel võidelnud üksustes olnud võitlejatega Wehrmachti alluvuses kolm idapataljoni numbritega 658–660 ning 657. üksik eriotstarbeline idakompanii. Väeosad nimetati sama aasta jõulude ajal ümber 658.–660. Eesti Pataljoniks.

Eestis moodustatud julgestusgrupid

• 181. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 181), moodustati 1941. aasta augustis
• 182. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 182), moodustati 1941. aasta augustis
• 183. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 183), moodustati 1941. aasta augustis
• 184. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 184), moodustati 1941. aasta augustis
• 185. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 185), moodustati 1941. aasta augustis
• 186. Eesti julgestusgrupp (Estnische Sicherungsgruppe 186), moodustati 1942. aasta veebruaris
• Eesti Põhiüksus Narvas (Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa), moodustati 1942. aasta jaanuaris

Vaata ka

• Idapataljon

Välislingid

• Julgestusgrupid (Idapataljonid), kool.ee

• v
• r

Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes

Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid

181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)

Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis

660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland

Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse

Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)

väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid

37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)

Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii

Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid

Eesti Piirikaitserügement Tallinn
1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement

Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad

Eesti SS-leegion
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement

Saksa Luftwaffe

11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas