Kim Dae-jung
Kim Dae-jung | |
---|---|
Sünniaeg | 6. jaanuar 1924 |
Surmaaeg | 18. august 2009 (85-aastaselt) |
Autasud | Nobeli rahuauhind |
Autogramm | |
[muuda Wikidatas] |
Kim Dae-jung (김대중; 3. detsember 1925 Mokpo – 18. august 2009) oli Lõuna-Korea poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat aastast 2000, ainus Koreast pärit nobelist. Ta oli Lõuna-Korea president 25. veebruarist 1998 kuni 25. veebruarini 2003.
Kim sündis ajal, mil Korea oli Jaapani poolt okupeeritud, keskmiku pojana Mokpos, mis sellel kuulus Jeolla ja praegu Lõuna-Jeolla provintsi. Ta lõpetas 1943 Mokpo ärikeskkooli kiitusega ja asus tööle jaapanlastele kuuluvas laevandusettevõttes ametnikuna. Pärast jaapanlaste okupatsiooni lõppu sai temast ettevõtte omanik ja ta sai väga rikkaks.
Kim Dae-jung osales poliitikas alates 1954. Aastal 1961 valiti ta esimest korda riigi parlamenti, kuid samal aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mida juhtis Park Chung-hee, ja valimised tühistati. Kim pääses parlamenti järgmistel valimistel 1963, valiti tagasi 1967 ja sai opositsiooniliidriks. Seetõttu sai ta 1971. aasta presidendivalimistel opositsioonikandidaadiks Parki vastu ja peaaegu võitis valimised, kuigi valitsev režiim oli tema kandidatuurile teinud takistusi.
Kim oli väga andekas oraator ja suutis oma pooldajates tekitada kõikumatu lojaalsuse. Jeolla piirkonnas on ta valimistel kogunud 95% häältest: ükski teine Lõuna-Korea poliitik pole midagi niisugust suutnud.
Kim peaaegu tapeti 8. augustil 1973, kui Korea julgeolekuteenistuse agendid ta Tokios hotellist röövisid, sest ta oli kritiseerinud presidendi uut programmi, millega too iseendale hiiglasliku võimu andis. Ta viidi paadiga merele ja Kimi jalgade külge seoti raskus, et teda merre visata ja uputada, kuid paati hakkas jälitama Jaapani rannavalvelaev, mis sundis paadi Lõuna-Koreas randuma. Kim naasis 13. augustil oma koju Sŏuli elusana, kuid tal keelustati poliitikas osalemine. 1976 ta vahistati valitsusvastase manifesti väljakuulutamises osalemise eest ja teda karistati viieaastase vangistusega, mis hiljem asendati koduarestiga. Ta vabastati 1979, kui Park mõrvati.
Pärast järgmist, Chun Doo-Hwani riigipööret ja Kimi toetuspiirkonnas Gwangjus toimunud ülestõusu verist mahasurumist vahistati Kim 1980 uuesti ning mõisteti surma. Teda süüdistati konspiratsioonis ja mässule õhutamises. USA valitsuse vahelesegamise tõttu asendati tema karistus 20 aasta pikkuse vangistusega ja hiljem võimaldati tal lahkuda USA-sse. Ta elas Bostonis ja töötas Harvardi ülikoolis õppejõuna, kuni otsustas 1985 kodumaale naasta. USA-s avaldas ta läänemaailma juhtivates ajalehtedes hulgaliselt artikleid, mis olid Lõuna-Korea valitsuse suhtes teravalt kriitilised.
Kim pandi taas koduaresti, kuid ta säilitas oma rolli opositsiooni ühe juhina. Chun oli sunnitud lähenevatele olümpiamängudele mõeldes korraldama demokraatlikud presidendivalimised ja kuna tema populaarsus oli väga madal, polnud tal endal mõtet kandideerida. Kandideerisid opositsioonijuhid Kim Dae-jung ja Kim Young-sam ning Chuni soosik, endine kindral Roh Tae-woo. Opositsiooni hääled läksid kahe kandidaadi vahel pooleks (vastavalt 27% ja 28%) ning Roh võitis valimised 36,5%-ga kindlalt.
1992 kandideeris Kim Dae-jung jälle presidendiks, seekord valitseva partei kandidaadi Kim Young-sami vastu ja kaotas needki valimised. Seejärel lahkus Kim Dae-jung Lõuna-Koreast ja võttis Cambridge'i ülikoolis vastu külalisõppejõu koha.
Ehkki paljud arvasid, et sellega on tema poliitikukarjäär läbi, teatas ta 1995, et naaseb poliitikasse ja kandideerib 1997. aastal presidendivalimistel. Teda aitas paar kuud enne valimisi puhkenud Aasia finantskriis, mistõttu riigi majandus peaaegu kokku varises. Ta võitis 18. detsembril 1997 toimunud valimistel Lee Hoi-changi, keda Kim Young-sam oli oma järglasena näha tahtnud (40,3% 38,7% vastu), ja vannutati 25. veebruaril 1998 Lõuna-Korea presidendiks. See oli Korea ajaloos esimene kord, kui valitsev erakond pärast demokraatlikke valimisi oma võimu rahumeelselt opositsioonile üle andis.
Eelnev Kim Young-sam | Lõuna-Korea president 1998–2003 | Järgnev Roh Moo-hyun |
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī