1920. aasta suveolümpiamängud
1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprillist 12. septembrini 1920 Belgias Antwerpenis.
VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa) ja Budapest (Ungari), eelvoorudes ka Amsterdam (Holland), Havanna (Kuuba), Atlanta, Cleveland ja Philadelphia (kolm viimast USA).
Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875–1934), kes avas ka olümpiamängud.
Olümpia peaareen oli Champs de Beerschoti staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400-meetrine.
Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876–1942).
Olümpiamängudel osalejad majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis.
Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus.
Toimumiskoht
Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu.
Osavõtjad
Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises).
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tšehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esimest korda osa iseseisvate riikidena.
Suurima võistkonna pani välja Belgia – 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentina.
Spordialad
Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad.
Spordialade toimumise ajaline jaotus
Aprill – jäähoki, iluuisutamine;
juuli – purjetamine, laskmine, polo;
august – enamik spordialasid;
september – jalgpall, ratsutamine.
Olümpiasümboolika
Esimest korda heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Kasutusele võeti olümpiadeviis: "Citius, Altius, Fortius". Idee autor prantsuse pedagoog Pierre Didon (1840–1900). Antwerpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine.
Olümpiahümni "La Montagne" autor oli helilooja Paul Gilson (1865–1942).
Esimest korda anti olümpiavanne. Vande andis 34-aastane Victor Boin (1886–1974), hõbemedal veepallis 1908 ja pronks 1912, hõbemedal vehklemises 1920. Aastail 1932–1956 oli Boin Rahvusvahelise Spordipressi Assotsiatsiooni (AIPS) president.
Olümpiapostmargid anti välja kolmest margist koosnev seeriana, mis trükiti New Yorgis. Markide kujunduses järgiti jälle antiikset joont. Ühel markidest näeme Myroni "Kettaheitjat", teisel kvadriigat (neljahoburakend) ja kolmandal jooksjat. Perforeeritud sarja oli 774 000, kuid hammastamata seeriaid vaid 450 komplekti. Välja anti ka mõned reklaamivinjetid.
Eestlased olümpial
- Pikemalt artiklis Eesti 1920. aasta suveolümpiamängudel
Medalivõitjad spordialade järgi
- Iluuisutamine
- Jalgpall
- Jalgrattasport
- Jäähoki
- Kergejõustik
- Köievedu
- Laskmine
- Maadlus
- Maahoki
- Moodne viievõistlus
- Poks
- Polo
- Purjetamine
- Ragbi
- Ratsutamine
- Sportvõimlemine
- Sõudmine
- Tennis
- Tõstmine
- Ujumine
- Veepall
- Vehklemine
- Vettehüpped
- Vibulaskmine
- Kunstikonkurss
Medaliriigid
Koht | Riik | |||
---|---|---|---|---|
1 | USA | 41 | 27 | 27 |
2 | Rootsi | 19 | 20 | 25 |
3 | Suurbritannia | 15 | 15 | 13 |
4 | Soome | 15 | 10 | 9 |
5 | Belgia | 14 | 11 | 11 |
6 | Norra | 13 | 9 | 9 |
7 | Itaalia kuningriik (1861–1946) | 13 | 5 | 5 |
8 | Prantsusmaa | 9 | 19 | 13 |
9 | Holland | 4 | 2 | 5 |
10 | Taani | 3 | 9 | 1 |
11 | LAV | 3 | 4 | 3 |
12 | Kanada | 3 | 3 | 3 |
13 | Šveits | 2 | 2 | 7 |
14 | Eesti | 1 | 2 | 0 |
15 | Brasiilia | 1 | 1 | 1 |
16 | Austraalia | 0 | 2 | 1 |
17 | Hispaania | 0 | 2 | 0 |
17 | Jaapan | 0 | 2 | 0 |
19 | Luksemburg | 0 | 1 | 0 |
19 | Kreeka | 0 | 1 | 0 |
21 | Tšehhoslovakkia | 0 | 0 | 2 |
22 | Uus-Meremaa | 0 | 0 | 1 |
Esimest korda polnud olümpiamänge korraldav riik medalite arvult esikohal (Belgia – 5. koht).
Enim olümpiamedaleid võitnud sportlased:
Willis A. Lee, USA, laskmises 7 medalit (5-1-1);
Lloyd Spooner, USA, laskmises 7 medalit (4-1-2);
Hubert van Innis, Belgia, vibulaskmises 6 medalit (4-2-0);
Carl Osburn, USA, laskmises 6 medalit (4-1-1);
Nedo Nadi, Itaalia, vehklemises 5 medalit (5-0-0).
Edukaim kergejõustiklane oli Paavo Nurmi (1897–1973), Soome, 4 medalit (3-1-0).
Noorimaks olümpiavõitjaks tuli Aileen Riggin (sünniaasta 1906), USA, vettehüpped – 14 a. 3 k. 27 p.
Vanim olümpiavõitja oli Hubert van Innis (1866–1961), Belgia, vibulaskmine – 54 a. 6 k. 5 p. Oma esimesed kaks kuldmedalit oli vanameister võitnud juba 1900. aasta Pariisi OM-il.
Riikide esimesed olümpiavõitjad olid
Brasiilia (3.08.1920) – Guilherme Paraense (1885–1968), olümpiakiirlaskmises;
Eesti (29.08.1920) – Alfred Neuland (1895–1966), tõstmise kergekaalus.
Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3).
Olümpiarekordeid tuli kokku 21.
Välislingid
- Antwerpen 1920
- Antwerpen 1920 medal
- Medalitabel
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.