1928. aasta taliolümpiamängud
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f8/Bundesarchiv_Bild_102-00794%2C_St._Moritz%2C_Olympische_Ringe.jpg/220px-Bundesarchiv_Bild_102-00794%2C_St._Moritz%2C_Olympische_Ringe.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Bundesarchiv_Bild_102-05472%2C_St._Moritz%2C_Winterolympiade.jpg/220px-Bundesarchiv_Bild_102-05472%2C_St._Moritz%2C_Winterolympiade.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/50/Bundesarchiv_Bild_102-05464%2C_St._Moritz%2C_Winterolympiade.jpg/220px-Bundesarchiv_Bild_102-05464%2C_St._Moritz%2C_Winterolympiade.jpg)
1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud. Need toimusid 11.–19. veebruarini 1928 Šveitsis Sankt Moritzi linnas.
Sankt Moritz kinnitati olümpialinnaks Rahvusvahelise Olümpiakomitee XXIV istungjärgul Lissabonis 1926. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Davos ja Engelberg (mõlemad Šveits).
Korralduskomitee president oli Šveitsi Olümpiakomitee president William Hirschi.
Olümpiamängudel osales 25 riiki 464 sportlasega, neist 26 naist. Naised võistlesid ainult iluuisutamise üksiksõidus ja paarissõidus.
Esimest korda võtsid taliolümpiamängudest osa Argentina, Eesti, Holland, Jaapan, Leedu, Luksemburg, Mehhiko, Rumeenia ja Saksamaa.
Suurim võistkond oli Saksamaal (44 sportlast).
Olümpiamängud avas Šveitsi president Edmund Schulthess. Olümpiavande andis kahevõistleja Hans Eidenbenz.
1928. aasta taliolümpiamängude edukaim riik oli ülekaalukalt Norra, kelle sportlased võitsid kokku 15 medalit, sealhulgas kuus kulda. Kuue medaliga oli tiikidest teisel kohal Ameerika Ühendriigid. Enam kui ühe medali võitsid ka Austria, Rootsi ja Soome. Korraldajamaa Šveits võitis ühe pronksmedali, mis on korraldajamaade kõige tagasihoidlikum medalisaak taliolümpiamängude ajaloos.
Norralanna Sonja Henie võitis iluuisutamise naiste üksiksõidus oma esimese kolmest järjestikusest kuldmedalist. Henie oli 1928. aasta mängudel vaid 15-aastane, saades toona kõige nooremaks olümpiavõitjaks. Vigastatud põlvega võistelnud Rootsi iluuisutaja Gillis Grafström võttis üksiksõidus taas olümpiavõidu (see oli tema kolmas olümpiavõit sel alal, kui võtta arvesse ka 1920. aasta suveolümpiamängude iluuisutamisvõistlused).
Murdmaasuusatamise 50 km distantsil saavutasid rootslased kolmikvõidu. Kuldmedali võitnud Per-Erik Hedlund edestas kaasmaalast Gustaf Jonssoni koguni 13 minuti ja 27 sekundiga, mis on ülekaalukaim võit sel alal taliolümpiamängudel. 50 km distantsisõidu muutis keerulisemaks ilm, kui võistluse ajal tõusis õhutemperatuur 0 kraadist 25 kraadini päikese käes.
Enim medaleid võitis 1928. aasta taliolümpiamängudel Norra kiiruisutaja Bernt Evensen, kes võitis ühe kuld-, ühe hõbe- ja ühepronksmedali. Vähemalt kaks medalit võitsid veel norralased Johan Grøttumsbråten (murdmaasuusatamises ja kahevõistluses) ja Ivar Ballangrud (kiiruisutamises), soomlane Clas Thunberg (kiiruisutamises) ning ameeriklane Jennison Heaton (bobisõidus ja skeletonis). Nii Grøttumsbråten kui Thunberg võitsid mõlemad vähemalt kaks medalit ka eelmistel taliolümpiamängudel.
Spordialad
Mängudel jagati kaheksal spordialal välja kokku 14 komplekti medaleid. Erinevalt 1924. aasta taliolümpiamängudest toimus patrullsuusatamine nüüd medaliala asemel vaid näidisalana.
Bobisõit
Iluuisutamine
Jäähoki
Kahevõistlus
Kiiruisutamine
Murdmaasuusatamine
Skeleton
Suusahüpped
Medalitabel
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | ![]() | 6 | 4 | 6 | 15 |
2. | ![]() | 2 | 2 | 2 | 6 |
3. | ![]() | 2 | 2 | 1 | 5 |
4. | ![]() | 2 | 1 | 1 | 4 |
5. | ![]() | 1 | 0 | 0 | 1 |
![]() | 1 | 0 | 0 | 1 | |
7. | ![]() | 0 | 3 | 1 | 4 |
8. | ![]() | 0 | 0 | 1 | 1 |
![]() | 0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() | 0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() | 0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() | 0 | 0 | 1 | 1 | |
Kokku | 14 | 12 | 15 | 41 |
Vaata ka
Välislingid
- 1928. aasta taliolümpiamängud olümpiamängude kodulehel
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.