2002. aasta taliolümpiamängud
2002. aasta taliolümpiamängud olid XIX taliolümpiamängud, mis toimusid 8.–24. veebruaril 2002 Ameerika Ühendriikides Utah' osariigi pealinnas Salt Lake Citys.
Salt Lake City kinnitati olümpialinnaks ROKi 104. istungjärgul 16. juunil 1995 Budapestis. Olümpialinn selgus juba esimeses hääletusvoorus: Salt Lake City sai 54 häält, Östersund (Rootsi) ja Sion (Šveits) kumbki 14 ning Québec (Kanada) 7 häält. Salt Lake City oli varem talimänge taotlenud 1972. ja 1998. aastal.
Olümpiamängudel osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord.
Esimest korda osalesid taliolümpiamängudel Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadžikistan ja Tai.
Medalikomplekte jagati välja 78. Iluuisutamise paarissõidus anti välja 2 kuldmedalit (hõbe jäi välja andmata) ja meeste murdmaasuusatamise 10 + 10 km jälitussõidus anti välja 2 hõbemedalit (pronks jäi välja andmata).
Olümpiamängud avas USA president George W. Bush.
Olümpiatule süütas 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA jäähokimeeskond.
Olümpiavande andis Jim Shea juunior, kes tuli samadel mängudel olümpiavõitjaks skeletonisõidus. Tema vanaisa John Shea oli võitnud 1932. aasta taliolümpiamängudel kiiruisutamises kaks kuldmedalit ning andnud Lake Placidis (1932) olümpiavande. Jim Shea juuniori isa Jim Shea seenior osales 1964. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis kahevõistluses.
Kohtunikevande andis mäesuusataja Allen Church.
Olümpiamaskotid olid jänes Powder, koiott Copper ja karu Coal, kolm indiaani müütidest pärit tegelast, kes esindavad olümpiamotot "Citius, altius, fortius". Maskottide valimist nõustas viis Ameerika indiaanlast ja neile panid nimed Utah’ koolilapsed. Maskottide valmistamise õiguse sai maailma suurim lelufirma Mattel.
Olümpiadeviisiks oli "Süüta tuli iseendas!" (Light the Fire Within).
Eesti esindajad
- Pikemalt artiklis Eesti 2002. aasta taliolümpiamängudel
Avatseremoonial kandis Eesti lippu Allar Levandi. Lõputseremoonial oli Eesti lipu kandja Kristina Šmigun.
Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris.
Võitjad
Eestlastest said olümpiamedali:
- kuldmedal – Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine),
- hõbemedal – Andrus Veerpalu (50 km),
- pronksmedal – Jaak Mae (15 km).
Enim medaleid võitnud sportlased
Kõige rohkem kuldmedaleid võitis Ole Einar Bjørndalen (Norra; laskesuusatamine); 4 kuldmedalit. Samppa Lajunen (Soome võitis kahevõistluses 3 kulda ja 1 hõbeda; Janica Kostelić (Horvaatia) võitis mäesuusatamises 3 kuldmedalit.
Riikide esimesed taliolümpiavõitjad
- Andrus Veerpalu (Eesti; 12. veebruar 2002, murdmaasuusatamise 15 km)
- Yang Yang A (Hiina; 16. veebruar 2002; lühirajauisutamise 500 m)
- Janica Kostelić (Horvaatia; 14. veebruar; Alpi kahevõistlus)
- Steven Bradbury (Austraalia; 16. veebruar 2002; lühirajauisutamise 1000 m).
Spordialad
- Bobisõit
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Jääkeegel
- Kahevõistlus
- Kelgutamine
- Kiiruisutamine
- Laskesuusatamine
- Lumelauasõit
- Lühirajauisutamine
- Murdmaasuusatamine
- Mäesuusatamine
- Skeleton
- Suusahüpped
- Vigursuusatamine
Medalitabel
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Norra | 13 | 5 | 7 | 25 |
2. | Saksamaa | 12 | 16 | 8 | 36 |
3 | USA | 10 | 13 | 11 | 34 |
4. | Kanada | 7 | 3 | 7 | 17 |
5. | Venemaa | 5 | 4 | 4 | 13 |
6. | Prantsusmaa | 4 | 5 | 2 | 11 |
7. | Itaalia | 4 | 4 | 5 | 13 |
8. | Soome | 4 | 2 | 1 | 7 |
9. | Holland | 3 | 5 | 0 | 8 |
10. | Austria | 3 | 4 | 10 | 17 |
11. | Šveits | 3 | 2 | 6 | 11 |
12. | Horvaatia | 3 | 1 | 0 | 4 |
13. | Hiina | 2 | 2 | 4 | 8 |
14. | Lõuna-Korea | 2 | 2 | 0 | 4 |
15. | Austraalia | 2 | 0 | 0 | 2 |
16. | Tšehhi | 1 | 2 | 0 | 3 |
17. | Eesti | 1 | 1 | 1 | 3 |
18. | Suurbritannia | 1 | 0 | 1 | 2 |
19. | Rootsi | 0 | 2 | 5 | 7 |
20. | Bulgaaria | 0 | 1 | 2 | 3 |
21. | Jaapan | 0 | 1 | 1 | 2 |
Poola | 0 | 1 | 1 | 2 | |
23. | Sloveenia | 0 | 0 | 1 | 1 |
Valgevene | 0 | 0 | 1 | 1 |
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2002. aasta taliolümpiamängud |
- Salt Lake City 2002
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.