1998. aasta taliolümpiamängud
1998. aasta taliolümpiamängud olid XVIII taliolümpiamängud, mis toimusid 7.–22. veebruarini 1998 Jaapanis Naganos.
Nagano kinnitati olümpialinnaks ROK-i 97. istungjärgul Birminghamis 15. juunil 1991. Teised kandideerinud linnad olid Aosta (Itaalia), Jaca (Hispaania), Salt Lake City (USA), Östersund (Rootsi). Viimases, viiendas hääletusvoorus võitis Nagano häältega 46 : 42 Salt Lake Cityt.
Olümpiamängudel osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist).
Esimest korda osalesid Aserbaidžaan, Keenia, Makedoonia Vabariik, Uruguay.
Medalikomplekte jagati välja 68 (uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele, naiste jäähoki, kaks kurlinguala).
Võistluspaigad: Nagano (bobisõit, kelgutamine), Aqua Wing (jäähoki), Big Hat (jäähoki), M-Wave ehk Emmu Weibu hall (kiiruisutamine), White Ring (lühirajauisutamine, iluuisutamine), Yamanouchi (lumelauasõit,mäesuusatamine), Iizuna Kogen (vigursuusatamine), Hakuba (suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine), Snow Harp (murdmaasuusatamine), Nozawa Onsen (laskesuusatamine), Karuizawa (kurling).
Olümpiamängud avas Jaapani keiser Akihito.
Olümpiatule teekond: Kreekas Olümpias Hera templi altaril süüdatud olümpiatuli jõudis Jaapani pinnale 6. jaanuaril. Teekonda Naganosse alustas tuli korraga kolmest Jaapani linnast. Sapporos oli esimene tõrvikukandja 1972. aasta OM-il suusahüpete hõbemedalist Akitsugo Konno, Okinawal 16-aastane koolitüdruk Miwa Ishiki ja Kagoshimas spordireporter Junichi Ishida. Kokku osales 32 päeva väldanud tõrvikukandmises 1150 km pikkusel teekonnal üle 7000 inimese.
Olümpiatule tõi staadionile Mosambiigis miiniplahvatuses jala ja käe kaotanud Chris Moon.
Olümpiatuld kandis viimasena maratonijooksja Hiromi Suzuki, 1997. aasta maailmameister.
Olümpiatule süütas iluuisutaja Midori Ito, olümpiahõbe 1992 naiste üksiksõidus.
Olümpiavande andis kahevõistleja Kenji Ogiwara, olümpiakuld 1992 ja 1994 meeskondlikus kahevõistluses.
Kohtunike nimel andis vande Junko Hiramatsu.
Olümpiamaskotiks olid öökullid ühise nimega Snowlets. Öökulle oli neli: Sukki, Nokki, Lekki ja Tsukki, kes sümboliseerisid olümpiamängudevahelist nelja aasta pikkust olümpiaadi. Olümpiaembleem oli Snowflower (Lumilill).
Olümpiahümn: S. Samarase ja K. Palamase loodud ROK-i olümpiahümn. Ametlikud laulud olid "Share" (helilooja Anri), "Dream" (Masashi Sada), "Kui lapsed valitsevad maailma" (Andrew Lloyd Webber).
Olümpia deviis oli "Mängud südamest".
Spordialad
Olümpiamängudel jagati välja 68 komplekti medaleid. Uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele, naiste jäähoki ja kaks jääkeegliala.
- Bobisõit (2)
- Iluuisutamine (4)
- Jäähoki (2)
- Jääkeegel (2)
- Kahevõistlus (2)
- Kelgutamine (3)
- Kiiruisutamine (10)
- Laskesuusatamine (6)
- Lumelauasõit (4)
- Lühirajauisutamine (6)
- Mäesuusatamine (10)
- Murdmaasuusatamine (10)
- Suusahüpped (3)
- Vigursuusatamine (4)
Edukaimad riigid medalite arvult:
Saksamaa (12 kulda + 9 hõbedat + 8 pronksi; 190 punkti ).
Norra (10 + 10 + 5; 163)
Venemaa (9 + 6 + 3; 133),
Austria (3 + 5 + 9; 127),
USA (6 + 3 + 4; 1 17),
Kanada (6 + 5 + 4; 109),
Holland (5 + 4 + 2; 85)
Jaapan (5 + 1 + 4; 83)
Medalile jõudis 24 riiki, neist esimest korda talimängude ajaloos Taani.
Eesti osaks oli üks punkt (Jaak Mae).
Edukamad sportlased:
meestest Bjørn Dæhlie (3 + 1 + 0),
naistest Larissa Lazutina (3 + 1 + 1).
Noorim olümpiavõitja mängudel oli naistest Tara Lipinski (USA), iluuisutamine, 15 a. 255 p. Meestest Takafumi Nishitani (Jaapan), lühirajauisutamine, 19 a. 33 p.
Vanim olümpiavõitja naistest Nina Gavriljuk (Venemaa), murdmaasuusatamine, 32 a. 309 p. Meestest Christoph Langen (Saksamaa), bobisõit, 36 a. 34 p.
Soome murdmaasuusataja Harri Kirvesniemi võitis viiendatelt mängudelt medali.
Neljandatelt mängudelt said medali Kasahstani murdmaasuusataja Vladimir Smirnov, Saksamaa kelgutajad Georg Hackl, Stefan Krausse, Jan Behrendt. Kolmedel mängudel medal: Marco Albarello (Itaalia), Silvio Fauner (Itaalia), Jari Isometsä (Soome), Manuela di Centa (Itaalia), Stefania Belmondo (Itaalia), Gabriela Paruzzi (Itaalia), Fred Börre Lundberg (Norra), Ricco Gross (Saksamaa), Ursula Disl (Saksamaa), Petra Behle-Schaaf (Saksamaa), Pernilla Wiberg (Rootsi), Katja Seizinger (Saksamaa), Gunda Niemann-Stirnemann (Saksamaa), Claudia Pechstein (Saksamaa), Artur Dmitrijev (Venemaa).
Kolmandatelt mängudel said kuldmedali Bjørn Dæhlie (Norra), Georg Hackl (Saksamaa), Larissa Lazutina (Venemaa), Nina Gavriljuk (Venemaa), Jelena Välbe (Venemaa), Deborah Compagnoni (Itaalia).
Kuuendat korda osalesid talimängudel murdmaasuusatajad Jochen Behle (Saksamaa) ja Harri Kirvesniemi (Soome).
Eesti osalus
- Pikemalt artiklis Eesti 1998. aasta taliolümpiamängudel
Eestist võistles olümpiamängudel 25 sportlast: iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dimitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Šmigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Šmigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin.
Välislingid
- Nagano olümpia ROK-i kodulehel
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.