1980. aasta taliolümpiamängud
1980. aasta taliolümpiamängud olid XIII taliolümpiamängud. Need toimusid 13.–24. veebruaril 1980 USA-s Lake Placidis.
Lake Placid kinnitati olümpialinnaks ROK-i 75. istungjärgul Viinis 1974. aastal. Lake Placid oli ainus kandidaat.
Olümpiamängudel osales 37 riiki 1072 sportlasega, kelle hulgas oli 233 naist. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Hiina ja Küpros. Väikseim võistkond oli Costa Rical – 1 sportlane (mäesuusataja Arturo Kinch). Suurim võistkond oli USA-l – 100 sportlast. Olümpiamänge boikoteeris Taiwan, kes keeldus võistlemast Hiina Taipei nime all.
Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja Eric Heiden võitis kuldmedali kõigil kavas olnud kiiruisutamise aladel: 500 m, 1000 m, 1500 m, 5000 m ja 10 000 m distantsil, püstitas neli olümpiarekordit ja ühe maailmarekordi (10 000 m) ning sai 83% Ameerika kuldmedalitest (ainsa muu kuldmedali võitis hokimeeskond). Heidenist sai esimene inimene, kes on võitnud kõik viis kiiruisutamisvõistlust, ning esimene neist, kes võitis samadel mängudel (nii suvel kui talvel) üksikaladel viis kuldmedalit. Ta on tänini ainus sportlane, kes on võitnud ühtedel taliolümpiamängudel viis kuldmedalit.
Spordialad
Olümpiamängudel jagati välja 36 komplekti medaleid.
- Mäesuusatamine (6)
- Laskesuusatamine (3)
- Murdmaasuusatamine (7)
- Suusahüpped (2)
- Kahevõistlus (1)
- Iluuisutamine (4)
- Kiiruisutamine (9)
- Jäähoki (1)
- Kelgutamine (3)
Eestist osales mängudel kahevõistleja Fjodor Koltšin.
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.