1994. aasta taliolümpiamängud
1994. aasta taliolümpiamängud olid XVII taliolümpiamängud, mis toimusid 12. veebruarist 27. veebruarini 1994 Norras Lillehammeris.
Olümpialinn
Olümpialinnaks kinnitati Lillehammer ROK-i 94. istungil Sŏulis 15. septembril 1988. Viimases hääletusvoorus võitis Lillehammer Östersundi (Rootsi) häältega 45:39. Veel kandideerisid Anchorage (USA) ja Sofia (Bulgaaria).
Võistluspaigad
Olympiapark Lysgårdsbakken (avamine, suusahüpped); Olympiapark / Birkebeineren Skistadion (laske- ja murdmaasuusatamine); Olympiapark Stampesletta Håkons Hall (jäähoki) ja Kristins Hall (jäähoki harjutusväljak); Kanthaugen Freestyleanlegg (vigursuusatamine); Øyer Olympiske Alpinanlegg Hafjell (mäesuusatamise slaalom); Ringebu Olympiske Alpinenlegg Kvitfjäll (mäesuusatamise kiirlaskumine ja ülisuurslaalom); Hamar Olympiahall Vikingskipet (kiiruisutamine); Hamar OL-Amfi Nordlyshallen (iluuisutamine, lühirajauisutamine); Hunderfossen Olympiske Bob- og Akebane (kelgutamine, bobisõit); Gjøik Olympiske Fjellhall (jäähoki).
Avatseremoonia
Võistluste patroon oli Norra kuningas: 1988–1991 Olav V, 1991–1994 Harald V.
Korralduskomitee president oli 1988–1989 Ole Sjetne, 1989–1994 Gerhard Heiberg.
Olümpiamängud avas kuningas Harald V.
Olümpiatule tõid staadionile kiiruisutamise olümpiavõitja 1948 Reidar Liaklev, murdmaasuusatamise olümpiavõitja 1984 Brit Pettersen, pime suusataja Cathrine Nottingsnes ja suusahüppaja Stein Gruben, kes sooritas uuendusena avamisel Lysgårdsbakkeni suurelt trampliinilt suusahüppe tõrvikuga.
Olümpiatule süütas Norra kroonprints Haakon.
Olümpiavande andis murdmaasuusataja Vegard Ulvang.
Kohtunikevande andis Kari Køringen.
Riigid ja sportlased
Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist.
Suurima võistkonnaga oli USA: 147 sportlast.
Ühe sportlasega osalesid Bermuda, Fidži, Brasiilia, Iisrael, Kõrgõzstan, Küpros, Luksemburg, Mehhiko, Mongoolia, Portugal, San Marino, Senegal ja Türgi.
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
Varia
Oli kaks olümpiatuld. Üks neist süüdati Kreekas Olümpias 16. jaanuaril 1994, teise aga süütas Norras Morgedalis 27. novembril 1993 rahvusmuuseumi direktor Olav Bekken. Olümpiatuled kohtusid Lillehammeris 12. veebruaril 1994.
Olümpiatõrvik oli Paul J. Kahrsi arhitektibüroo disainitud 1,5 m kõrgune tõrvik Peer, mis valmistati metallist ja kasest.
Olümpiahümn oli S. Samarase ja K. Palamase loodud ROK-i ametlik olümpiahümn.
Olümpialipp oli Oslolt 1952. aastal ROK-ile kingitud ametlik olümpiamängude lipp.
Olümpiaembleem oli virmalisi ja lumesadu kujutav sinivalge embleem tekstiga "Lillehammer '94" ja olümpiarõngad.
Olümpiamaskotid olid viikingiteaegselt riietatud kuninglikud lapsed Kristin ja Håkon, keda esindasid 16 Norra eri paikadest pärit last. Maskotid kavandasid Janvier Ramirez Campuzano idee põhjal Kari ja Werner Grossmann.
Olümpiasümbolid olid Sarah Rosenbaumi joonistused suusatamist kujutava Rødøy 4000 aastat vana kaljumaali põhjal.
Olümpiamündid: neli kuldmünti 1992–1994 nominaalhinnaga 2880 Norra krooni, mille reversil oli kujutatud kuningas Olav V, muinassuusataja ja kuningas Harald V, aversil iidne suusataja birkebeiner, Telemargist pärit suusataja ja Roald Amundsen. Kunstnikud olid O. Hansen, I. A. Rise, G. Nasilowska, J. Haukland ja T. Boncza-Ozdowski. Kuus kahest hõberahast koosnevat sarja 1992–1994 nominaalhinnaga 50–100 Norra krooni talispordialadest, kunstnikud I. A. Rise ja T. Lindrupsen.
Olümpiamargid: 22 marki 1988–1994, kunstnikud Bruno Oldani ja Knut Løkke-Sørensen, lisaks viis 4-margilist seeriat olümpiavõitjatest.
Spordialad
- Bobisõit
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Kahevõistlus
- Kelgutamine
- Kiiruisutamine
- Laskesuusatamine
- Lühirajauisutamine
- Mäesuusatamine
- Murdmaasuusatamine
- Suusahüpped
- Vigursuusatamine
Mitteametlik paremusjärjestus
Medaleid jagati välja 61 komplekti.
Koht | Riik | 4. | 5. | 6. | Punkte | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Norra | 10 | 11 | 5 | 7 | 3 | 6 | 178 |
2. | Venemaa | 11 | 9 | 4 | 6 | 7 | 5 | 175 |
3. | Saksamaa | 9 | 7 | 8 | 5 | 4 | 8 | 161 |
4. | Itaalia | 7 | 5 | 7 | 4 | 5 | 4 | 128 |
5. | Kanada | 3 | 6 | 4 | 4 | 5 | 3 | 92 |
6. | USA | 6 | 4 | 2 | 2 | 5 | 2 | 88 |
7. | Austria | 2 | 3 | 5 | 5 | 3 | 2 | 71,5 |
8. | Šveits | 3 | 4 | 2 | 1 | 2 | 3 | 59 |
9. | Lõuna-Korea | 4 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 45 |
10. | Jaapan | 1 | 2 | 2 | 2 | 4 | 5 | 44 |
11. | Soome | – | 1 | 5 | 3 | 3 | 4 | 44 |
12. | Prantsusmaa | – | 1 | 4 | 3 | 4 | 5 | 42,5 |
13. | Rootsi | 2 | 1 | – | 2 | 2 | 3 | 32 |
14. | Hiina | – | 1 | 2 | 5 | 1 | 1 | 31 |
15. | Holland | – | 1 | 3 | 2 | 3 | – | 29 |
16. | Kasahstan | 1 | 2 | – | 1 | – | 1 | 21 |
17. | Valgevene | – | 2 | – | 3 | – | 2 | 21 |
18. | Ukraina | 1 | – | 1 | 1 | 2 | – | 18 |
19. | Sloveenia | – | – | 3 | 1 | – | – | 16 |
20. | Suurbritannia | – | – | 2 | 1 | 1 | 1 | 14 |
21. | Usbekistan | 1 | – | – | – | – | – | 7 |
22. | Austraalia | – | – | 1 | – | – | 1 | 5 |
23. | Eesti | – | – | – | 1 | 1 | – | 5 |
Luksemburg | – | – | – | 1 | 1 | – | 5 | |
25. | Tšehhi | – | – | – | – | 2 | 1 | 5 |
26. | Poola | – | – | – | – | 1 | – | 2 |
27. | Slovakkia | – | – | – | – | – | 2 | 2 |
28. | Rumeenia | – | – | – | – | – | 1 | 1 |
Prantsusmaa ja Austria jagasid meeste kiirlaskumises 6.–7. kohta.
Vaata ka
Välislingid
- Lillehammeri olümpia ROK-i kodulehel
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.