John Maxwell Coetzee

John Maxwell Coetzee
Sünniaeg 9. veebruar 1940 (84-aastane)
Kaplinn (Lõuna-Aafrika Liit)
Amet kirjanik
Töökoht
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Bookeri auhind, Bookeri auhind
[muuda Wikidatas]

John Maxwell Coetzee (sündinud 9. veebruaril 1940 Kaplinnas) on buuri päritolu Lõuna-Aafrikast pärinev Austraalia kodakondsusega ingliskeelne kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (2003). Ta kirjutab inglise keeles.

John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta teise eesnime ära) noorus möödus Kaplinnas ja Worcesteris Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tema vanemate kodune keel oli vaatamata nende afrikandri (buuri) päritolule inglise keel ning ta omandas ingliskeelse koolihariduse. Afrikaani keele õppis ta lapsepõlves peamiselt sugulaste ja sõpradega suheldes.

Coetzee õppis Kaplinna ülikoolis ning lõpetas selle matemaatika (bakalaureus 1961) ja inglise filoloogia erialal (bakalaureus 1960, magister 1963).

1960. aastate alguses asus Coetzee elama Inglismaale, kus ta 1962–1965 töötas IBM-is programmeerijana. Tema tolleaegsed kogemused väljenduvad raamatus "Noorpõlv" (2002).

Inglismaalt kolis Coetzee mõne aasta pärast edasi USA-sse ja asus Texase ülikoolis Austinis doktorandina kirjandust õppima. 1969 kaitses ta doktoritöö Samuel Becketti proosast. Kuni 1983. aastani õpetas ta Buffalo ülikoolis inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust. 1984 naasis ta Lõuna-Aafrikasse, saades Kaplinna ülikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks. Ta on õpetanud ka Harvardi ülikoolis ja Johns Hopkinsi ülikoolis (Baltimore'is).

1974 ilmus Coetzee sulest esimene jutustus "Dusklands". Selles tõmbas ta paralleele Vietnamis olevate ameeriklaste ja Lõuna-Aafrika afrikandrite vahel. Tema romaani "Südamaal" (1977) põhjal valmis prantsuse film "Tolm" (1985), mis sama aasta Veneetsia filmifestivalil võitis Hõbelõvi.

Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest (1983) ja raamatu "Häbi" eest (1999). Soovides vältida avalikkuse tähelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu võtma.

2002 läks Coetzee pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide'i, kus ta sai Adelaide'i ülikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks.

2. oktoobril 2003 määrati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab kõrvalseisja üllatavat kaasahaaratust".

2006. aastal sai Coetzee Austraalia kodakondsuse.

Coetzee teosed on alati selgelt seotud tema sünnimaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad kõrgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Üksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest üldse. Tema loomingu üks põhimotiiv on apartheid.

Peale romaanide on Coetzee avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas The New York Review of Books) ja tõlkeid.

Tunnustus

Raamatud

  • "Dusklands" (Johannesburg 1974; kaks novelli: "The Vietnam project"; "The Narrative of Jacobus Coetzee"
  • "In the Heart of the Country" ("Südamaal"; London 1977; Lõuna-Aafrika motiivid; USA-s pealkirjaga "From the Heart of the Country")
  • "Waiting for the Barbarians" ("Barbarite ootel"; London 1980; eesti keeles 1989 Enn Soosaare tõlkes)
  • "The Life and Times of Michael K" ("Michael K elu ja aeg"; London 1983)
  • "Foe" (London 1986; "Robinson Crusoe" ainetel)
  • "White Writing: on the Culture of Letters in South Africa" (New Haven 1988; esseed)
  • "Age of Iron" ("Rauaaeg"; London 1990; Lõuna-Aafrika motiivid)
  • "Doubling the Point: Essays and Interviews" (Cambridge (Massachusetts) 1992; esseed)
  • "The Master of Petersburg" ("Peterburi meister"; London 1994; romaan)
  • "Giving Offense: Essays on Censorship" (Chicago 1996; esseed)
  • "Boyhood: Scenes from Provincial Life" ("Poisipõlv: stseenid provintsielust"; London 1997)
  • "What is Realism?" (Bennington 1997; essee)
  • "Disgrace" ("Häbi"; London 1999; eesti keeles Vagabund 2003, Vladimir Indriksoni tõlge, värsid Harald Rajamets; tegevus toimub üksildases talus Lõuna-Aafrikas)
  • "The Lives of Animals" (Princeton 1999)
  • "The Humanities in Africa = Die Geisteswissenschaften in Afrika" (München 2001)
  • "Stranger Shores: Literary Essays, 1986–1999" (London 2001; esseed)
  • "Youth" ("Noorpõlv"; London 2002)
  • "Elizabeth Costello: Eight Lessons" (London 2003; essee ja ilukirjanduse piiril)

Viited

  1. ↑ Irish Timesi kirjanduspreemiate laureaadid. Vaadatud 20.04.2020.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: John Maxwell Coetzee
  • Raamatu "Barbarite ootel" tutvustus
  • Raamatu "Häbi" tutvustus
  • Kirjaniku tutvustus Nobeli auhinna saamise puhul; fotoportree Enn Soosaare, Vladimir Indriksoni ja Krista Kaera kommentaarid
  • [1] Rootsi Akadeemia kommentaar
  • Fotoportree
  • Nobeli auhinna võitmise puhul
  • Nobeli auhinna puhul
Nobel

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse