Mario Vargas Llosa

Mario Vargas Llosa
Sünniaeg 28. märts 1936 (88-aastane)
Amet romaanikirjanik, kirjanduskriitik, õppejõud, kirjanik, filmirežissöör
Töökoht
  • Harvardi ülikool
Lapsed Morgana Vargas Llosa
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Granada Ülikooli audoktor
Koduleht http://www.mvargasllosa.com/
Autogramm
[muuda Wikidatas]
Mario Vargas Llosa (2005)

Jorge Mario Pedro Vargas Llosa (sündinud 28. märtsil 1936 Arequipas) on Peruu kirjanik, 2010. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Mario sündis Peruu provintsilinnas Arequipas keskklassi pere ainsa lapsena. Tema isa Ernesto Vargas Maldonado töötas raadios, ema Dora Llosa Ureta kuulus vanasse kreooli perekonda. Isa jättis pere maha veel enne poja sündi ning tema kooselust saksa päritolu naisega sündisid Mario poolvennad Enrique ja Ernesto.

Aasta pärast vanemate abielulahutust nimetati Mario emapoolne vanaisa Peruu aukonsuliks Boliivias ja Mario kolis koos emaga Cochabambasse, kus kasvas üles. Vanaisal oli seal puuvillaistandus. Lapsena uskus poiss, et tema isa on surnud, sest vanemad ei tahtnud talle tõtt rääkida.

Kui Peruus tuli 1945 võimule president José Luis Bustamante y Rivero, andis ta Mario vanaisale diplomaadi koha rannikulinnas Piuras ja pere kolis Peruusse tagasi. 1946 kolis pere pealinna Limasse ja kohtus seal esimest korda isaga. Isa ja ema hakkasid taas koos elama.

Kui Mario oli 14 aastat vana, saatis isa ta sõjaväeakadeemiasse õppima. Aasta enne lõpetamist hakkas Vargas Llosa tööle ajakirjanikuna ja ta visati sõjaväeakadeemiast välja.

1963. aastal ilmus tema esimene romaan "La ciudad y los perros", mis käsitles tema õpinguid sõjaväeakadeemias. See sai laia tähelepanu osaliseks ja seda saatis suur müügiedu. Seevastu kindralid nimetasid seda teost "degenereerunud mõistuse" tööks ja väitsid, et Ecuador olevat Vargas Llosale maksnud, et too vähendaks Peruu sõjaväe mainet. Sõjaväeakadeemia juhtkond põletas tuhatkond eksemplari sellest teosest.

Nagu paljud Ladina-Ameerika kirjanikud, on ka Vargas Llosa olnud poliitiliselt aktiivne. Noorena oli ta vasakpoolne ja vaimustus Fidel Castro reformidest Kuubal, aga hiljem distantseerus ta sealsest autoritaarsest režiimist ning hakkas toetama liberaalseid ja uusliberaalseid ideid.

1977. aastal valiti Vargas Llosa Peruu Keeleakadeemia liikmeks. Keeleakadeemia liige on ta tänapäevani.

Vargas Llosa kandideeris 1990. aasta Peruu presidendivalimistel paremtsentristliku Demokraatliku Rinde (Frente Democrtico, FREDEMO) kandidaadina. Tema peamised vastased olid endine ÜRO peasekretär Javier Perez de Cuellar ja Alberto Fujimori. Vargas Llosa võitis presidendivalimiste esimese vooru, kogudes 34% häältest, aga kaotas teises voorus Fujimorile, kes jäi Peruu presidendiks 2000. aastani.

Pärast kaotust presidendivalimistel on Vargas Llosa elanud põhiliselt Madridis. 1993. aastal sai ta Hispaania kodakondsuse, kuid Peruu kodakondsus on tal tänapäevani.

4. veebruaril 2011 tõstis Hispaania kuningas Juan Carlos I Vargas Llosa aadliseisusse ja andis talle päriliku aadlitiitli Vargas Llosa markii.

Teosed eesti keeles

Tunnustus

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mario Vargas Llosa
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mario Vargas Llosa
  • Mario Vargas Llosa sait
  • Kaarel Kressa. Jüri Talvet: Vargas Llosa teoste paremik valmis nooruses Eesti Päevaleht, 8. oktoober 2010
Nobel

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse